Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Pildistas Kristel Vilbaste

Ma usun, et viimasel nädalal on teile, nii nagu mullegi, palju muret teinud mullamurelased. Pisikesed mustad sipelgad. Just mustadeks sipelgateks neid enamus inimesi kutsubki.

Punased sipelgad - nende tegelastega oleme tuttavad peenart rohides või vabaõhukontserditel maas istudes. Need tegelased hammustavad kambakesi, kui nende pesale istume ja siis kiheleb kogu hammustatud koht nagu oleks nõgesega vihutud.

Punased sipelgad on küll valusad, aga mustad, vaata, et veel vastikumad. Nemad tassivad lehetäisid oma pesast meie lillede ja aiapuude otsa ja käivad siis sealt oma magusat lehepiima lakkumas.

Video salvestas ja veebikaamera pilt Fleur, LK foorumist

Hallhani ehk roohani       Anser anser

Varakevadel vaikselt saabunud hallhanede esimesi poegadega pesakondi nähti juba maikuu alul. Hallhaned elavad ja tegutsevad sel ajal pea märkamatult.

Palju meil neid suuri „põlishanedest“ pesitsejad pole, umbkaudu vast veidi enam, kui pooltuhat paari, aga neile lisanduvad veel mittepesitsevad noorlinnud.

Miks siis inimtühjadele laidudele ja saartele saabutakse?

Eesti Ornitoloogiaühingu kutse

Foto (hetk EOÜ 2017. aasta suvepäevadest): Andres Kalamees

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub linnuhuvilisi appi

Külasta Eesti põnevatesse paikadesse rajatud vaatlustorne ja aita Eesti Ornitoloogiaühingul kaasajastada kogu info tornide seisundi, külastatavuse ja sealsete vaatamisväärsuste kohta! Meil on selleks valminud uus kaardirakendus aadressil www.eoy.ee/linnutornid, kus igaüks saab täita torni kohta ankeedi ja vaadata, mida on varasemad külastajad tornide kohta arvanud. 

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Laugud pesal

Vahel, kui ma läbi Raadi pargi koju tulen, siis kostab järve pealt omapärast kriuksumist või plökitamist. Aegajalt pööran siis jalgteed mööda tulles pead, et ega keegi oma kriuksuval rattal ei plaani mulle otsasõitu.

Aga ei, tegelikult kuulub see hääl ühele vahvale linnule, keda mulle isa õpetas tundma vesikanana. Mingil ajal kui Eestimaale saabus suur linnunimede muutmise tuhin, siis pandi talle nimeks lauk. See nimi on õigupoolest küll laenatud teistelt baltlastelt.

Ja valge lauk on sellel linnul tõesti laubal, see paistab tema ülejäänud musta sulestiku taustal hästi välja. Ta ongi üsna mustvalge lind, vaid nokk on õrnalt roosakas-valkjas, tugev ja kerega võrreldes veidi suur.