Veebikaamera pilt Sova, LK foorumist

Varahommikul jäeti kotkapoeg üksinda pesale toimetama

Merikotkas          Haliaeëtus albicilla

Teeme väikese tagasivaate kotkapoja elukäigule.

Kotkapoeg koorus 24. aprillil, 18. märtsil emaslinnu poolt pesasse munetud esimesest munast. Teadupärast oli pesas mune kaks, aga üks hilisemalt munetu purunes pesas.

Pole vanalindudel toiduga muret, aga liiga teevad kuumad ilmad ja ka sääsenuhtlus, millest kotkad eriti välja ei tee.

Rajakaamera lõigud ja kirjeldus Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

18 kuni 22. maini

Händkakk        Strix uralensis

Kena pesapaku paigaldas Ahto keskealisesse kuusikusse ülemöödunud aasta jaanuaris ja seda teadmisega, et kõrvalt raiub RMK vanemad metsad maha - mis ka teoks tehti.

„Pesapakku eraldi seiramas ei käinud, aga eelmise nädala ühel õhtupoolikul, märkasin madallennul kakku pesapaku suunas lendamas. Järgmine hommik käisin vaatamas ja kakk oligi pakus ja nii saigi rajakaamera üles seatud“.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) tuletab meelde, et kätte on jõudnud lindude pesitsuse kõrgaeg, mil iga pädev ja heatahtlik raieloa väljaandja ja metsandustöötaja peaks pidama metsades raierahu. Metsaraied praegusel ajal on käsitletavad lindude tahtliku surmamise ning looduskaitseseaduse rikkumisena, mille eest on ette nähtud rahatrahv.

Eestis pesitseb sadakond liiki metsalinde, kelle pesitsusaeg vältab veebruarist augustini. „Valdav enamus Eesti metsalindudest pesitsevad nelja kuu vältel aprillist juulini ning Eestis pole praegu ühtegi metsatukka, kus linnud ei pesitseks“, ütles EOÜ linnukaitse programmijuht Veljo Volke. „Keskmiselt pesitseb Eesti vanades metsades 11 linnupaari hektaril, kusjuures linnametsades võib see number olla suuremgi.“

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Mets-lõosilm

Hommikul, kui oma tütart Aotähte kooli viisin, sõitsime läbi Raadi pargi, mille vanade pärnade all olid puhkenud tuhanded pisikesed meelespeaõied. See sinine lilleline pitskiri on nii lummav, et kogu autode rivi aeglustas käiku. Et vaadata. Ja ongi kahju, et enamasti näeme me tõelist ilu vaid möödaminnes ja autoaknast.

Aga siis ütles Aotäht midagi sellist, mis mind hämmastas. Ta olevat eelmisel päeval oma kooli aiast korjanud meelespeaõisi ja pistnud neid juustesse. Sõbrad olid hiljem tema juustekaunistusi näinud ja küsinud kas see on päris ja mis lill see on?

FSC Eesti annab teada

Foto Arne Ader

Tamme-Lauri tamm. Urvaste, Otepää kõrgustik

Valminud on uus kaardirakendus, mis aitab kõigil huvilistel leida üles oma kodukandis asuvad looduslikud pühapaigad. Looduslike pühapaikade kaardirakendus valmis vastutustundliku metsamajandamisega tegeleva rahvusvahelise mittetulundusliku organisatsiooni FSC Eesti tellimusel ning koostöös Maa-ameti, Tartu Ülikooli ja Hiite Majaga.