Märtsipäike pani ka pasknääri laulma. Kindlasti ei ole paljud seda ilusat vidistamist veel kuulnud. Lihtsaks põhjuseks, et pajuharaka väga kaunis laul on niivõrd vaikne. Samuti laseb lind laulupaelad lahti vaid siis kui on väga turvaline olla. Video lõpupoole on lõik, kus nokaga lund kühveldadatkse. Selle tegevuse hääl on pea sama vali kui eelnevalt kõlanud laul, ehk laul on veelkord väga vaikne. Pole siis mingi ime, et tema imepärane lauluoskus suurt kuulsust kogunud pole. 

Ühe isase (punased punktid) ja kahe emase ilvese territooriumite kattumine Endla looduskaitseala ümbruses 2014. aastal. Enamiku loomaliikide puhul ei liigu isendid ruumis sugugi juhuslikult, vaid külastavad perioodiliselt samu paiku, mida kokku nimetatakse looma kodupiirkonnaks. 

Ilvestel, nagu teistelgi suurkiskjatel, on kodupiirkonnad suured ja ulatuvad Eestis mitmesaja ruutkilomeetrini. Seda seepärast, et metskitsed, ilveste peamised saakloomad, paiknevad samuti hajusalt.