Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Kolga looduse õpperada asub Pärnumaal Kolga oja kaldaid palistavas vaheldusrikkas metsas. See on suurepäraseks vahelduseks muidu suisel ajal peaasjalikult rannal peesitamisega seonduva Pärnumaa avastamiseks.

Raja kaks haru pikkusega 1,5 ja 3,5 km annavad ülevaate elust luitemännikus ja vaikse metsaoja kallastel. Kahjuks on rajal asuv väike allikas kuiv, kuid palaval suvepäeval matkates saab end värskendada ja hinge tõmmata lähedalasuvas piknikuvarustusega puhkekohas. Telkimiseks peab küll liigtallamise tõttu teise koha leidma, näiteks sobib selleks suurepäraselt ca 5 km kaugusel asuv RMK Matsiranna telkimisala.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

1873. aasta 16. juunil märkas ornitoloog Valerian Russow Läänemaal Väike-Rõude deltas valgetiib-viire paari. Nagu tol ajal kombeks, käis lindude vaatlemine püssiga ehk huvipakkuvad linnud lasti maha. Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi preparaatorina töötanud Russow tegi lastud valgetiib-viirestest topised, mida säilitatakse Eesti Loodusmuuseumis. Kuna topiseid tehes selgus, et emaslinnul oli välja arenenud munemisvalmis muna, on antud juhul tegemist ka esimese valgetiib-viire pesitsusjuhtumiga Eestis.

Kirjutas Urmas Tartes

Fotod Arne Ader

Kartulimardika munad

Kartulimardikas ehk päritolunimega koloraado mardikas     Leptinotarsa decemlineata

Mardikas on kuni 10 mm pikk, ere kollast/oranži värvi, mida katavad pruunid triibud. Tõhusam tõrjumiseks on korjata mardikad ja nende vastsed käsitsi ära, samuti lömastada oranžid munad taimelehtedel, pritsida võib keskkonnasõbralikult, vürtsbasiiliku tõmmisega.

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Tõekspidamisi heade saunavihtade õigeaegseks tegemiseks on küllaga. Isalt-vanaisalt või kunagiselt metsavahilt saadud soovitused kuluvad ehk praegugi marjaks ära.

“Absoluutne” tõde selgub alles talvel saunas viheldes - kui lehti lendab, siis polnud päris õige aeg, koht ega ka kask. Seda saab laval kunagi arutada. Klassikaline talveks kasevihtade varumise aeg on praegu kindlasti käes.

Okste vihaks sättimisel, vaat et peaaegu rituaalse maiguga tegevuse käigus, võib ju vihameistril küsimusi tekkida: miks üks leht on pealt sametiselt roosaks värvunud või mõni sigarikujuliselt kokku rullunud ja mis roheline sitikas see veel on? Vastused järgmised ja pildilegi püütud.

Urmas Sellis ja Ain Nurmla toimetasid asjatundjatele kohaselt kurepoegade rõngastamisel. Pesapuu pole selle töö jaoks mugavamate killast. Urmase kogemused must-toonekurgede ja kotkastega ulatuvad juba aastakümnete taha. Tänud!

Ekraanitõmmis Solo, LK foorumist

Must-toonekurg          Ciconia nigra