Mõtted pani kirja ja video salvestas Mati Sepp

Kevad paneb veed voolama ja loodusel tekkib võimalus luua uut elu. Sellise „uue elu“ andmise võimalusest haaravad kinni kudemisrändele suunduvad kalad - haug ,säinas, latikas särg jne...

Kuid igaaastane kalade massiline liikumine ei jää inimestele märkamata ning asutakse usinasti kala püüdma - nii seaduslike, kui ebaseaduslike vahenditega.

Kuigi ebaseaduslikult saadud kala pole parema maitsega, aga usutavalt saadav elamus on paljudele seda riski väärt (västra- ehk ahingupüük).

Kuid on ebaseaduslike püüke, mis otseselt ei paku mingit adrenaliini ega elamusi... Jäädvustasin nähtu videole:

Video: LINK

Möödunud aasta veebikaamera pilt Felis silvestris, LK foorumist

Mihkel külastas pesa möödunud aastal esmakordselt 13. märtsil

Hiireviu       Buteo buteo

Alati ei pruugi paigaldatud veebikaamera kaudu pesaülekanne näha ja see pole ka esmakordne juhus.

Fotod Arne Ader

Sinililled

Harilik sinilill     Hepatica nobilis v. Anemone hepatica    

Kevadsoe ilm toob õitsejaid päev päevalt juurde.

Esimesed õitsema hakanud sinililled ongi sellised ühe, kahe õievarrega, et meil oleks põhjust neid otsida.

Teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Uni on ökoloogiliselt oluline, aidates organismil taastuda ja aktiivsusperioodiks energiat säästa. Looduses kella ei keerata – elusorganismid sätivad oma tegemisi päikese järgi ning päikese kulgemisega taevavõlvil on otseselt seotud ka magamine ja uni. Kuigi kellakeeramised muudavad unerežiimi ning tekitavad ebamugavust paljudele, on lisaks päikesele veel und mõjutavaid tegureid.

Osaliselt sõltub meie uni ka geenidest, mis meil kõigil on unikaalsed. Samas on meie senised teadmised une seostest geneetikaga piirdunud suuresti inimese ja labori-imetajatel tehtud uuringutega ning une kontrollmehhanismide tagamaad looduslikes oludes ootavad täpsemat uurimist.