Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Vahtratutlase emasliblikas

Vahtratutlane        Ptilophora plumigera

Pool sajandit tagasi esines vahtratutlast vaid Lääne-Eestis ja sealgi oli ta haruldane. Nüüdseks on liblikaid kohatud peaaegu kõikjal, kus kasvab vahtraid.

Vahtratutlane koorub nukust tavaliselt peale esimesi öökülmi ja seepärast jääb tema lennuaeg oktoobrisse ja isegi novembrisse, sõltuvalt aastast. Üksikutel soojematel sügisöödel võib neid hulgakesi kohata ümber tehisvalguse ja just sellised ongi praegused ilmad.

Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Foto Arne Ader

Rasvatihane

Tuletan meelde, et määramisvõistluse 9. vooru vastuseid ootame kuni

31. oktoobri südaööni. Küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Määramisvõistluse 9. vooru osalejate vahel loosime välja:

2 Tartu Ülikooli loodusmuuseumi perepääset: LINK

1 Eesti linnuvaatleja teejuhi: LINK

1 raamatu "Sookurg"

1 raamatu "Linnuelu aabits. Talvised aialinnud": LINK

Koostas Riho Kinks, www.eoy.ee

Igal talvel kerkib esile mure veelindude pärast, kes ei taha meilt talveks ära lennata ja jäävad ilma inimese lisatoiduta nälga. Õieti vaevab see mure peamiselt linnade ja suuremate asulate elanikke, kes peaksid tegelikult eelkõige peeglisse vaatama. Seetõttu tuleb meelde jätta olulised reeglid.

• Meil talvel esinevad veelinnud on rändlinnud ja looduslikes tingimustes lisatoitu ei vaja.
• Veelindude toitmine teeb neile enamasti halba, mitte head. Sai ei ole linnutoit!
• Kui linnud on tõesti hädas, helista keskkonnainfo lühinumbril 1313.