Kirjutas Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Pildi napsas Shanta, LK foorumist

Kell üks päeval olid pooled tihasepojad kaheksast munast koorunud

Rasvatihane         Parus major

Kaameraga pesakastis nr 1 kooruvad rasvatihasel teise kurna pojad. Esimene poeg oli koorunud juba eile õhtul, viimased kooruvad tänase päeva jooksul. Sellest pesakastist lahkusid esimese kurna 11 poega 3. juunil ning kõigest 3 päeva hiljem alustas rasvatihane samasse kasti teise, 8-munalise kurna munemist. Haudumine kestis 12 päeva, pojad lennuvõimestuvad kolmandal elunädalal.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Looduskaitsjad Sookuninga kaitsealal Eesti-Läti piiril

25-aastat tagasi kuulsin raadiost, et Ikla piiripunkti on rünnanud OMON. Ärevusega jooksin linna helistama, sest mobiiltelefone veel polnud ega kodutelefonigi jagunud kõigile.

Minu hirm seisnes selles, et selles piiripunktis seisis mu vend – piiriteenistuse inspektor Enn Vilbaste. Taasiseseisvumise alul oli ta läinud piirivalvesse, et soovimatud võõrad maale ei pääseks, ega tooks siia midagi sellist, mida me ei taha ja viiks minema meie kodumaa rikkusi.

Foto Arne Ader

Metsmaasikas

Metsmaasikas         Fragaria vesca

Hämmastava aroomiga metsmaasikatega saab tänavusel „leedoajal“ maiustada kõikjal Eestis.

Maasikmari kuulub botaaniliselt ebaviljade hulka. Kõige maitsvam osa: punane hõrk ning lõhnav viljakeha on tegelikult maasikataime õie jäänus ja seemnekesed vilja peal on pähklikesed, mis peidavad endas metsmaasika seemet.

Kustas Põldmaa raamatust "Nurmelt ja niidult": kirjastus, Valgus, 1976. lk. 74;76

Foto Arne Ader

Jaanituli Otepää linnamäel

Suvise pööripäeva ajal, kui mets, põld ja niit on kõige kaunimas ehtes ning kasvamise järgus, pühitseme oma traditsioonilist valguse- ja suvepüha, jaanipäeva, 24. juunil. Kirik tegi sellest Ristija Johannese ehk Jaani sünnipäeva ja kohati oli sel päeval surnuaiapüha.

Jaaniööl loitsid minu kodukandis jaanituled ning tares ja õues lõhnasid metsast toodud jaanikased, laulis noorus ja pidutses vainul või kiigemäel.

Kõrge varda otsas põles tõrvatünn või lõõmas lõke tuleasemel, üürgas lõõtspill, löödi tantsu, tehti ringmängu ja kiiguti.

Jaanituli on tükk meie esivanemate ajalugu, nurgakivi suvises pööripäevaaegses traditsioonis päikese kui valgusallika austamiseks, mille kaar taevatelgil hakkab siitpeale vähehaaval lühenema.