Foto Arne Ader

Kalakajakad mängivad

Lindude paaritumine on küllalt keeruline toiming ja võib üpris tihti ka ebaõnnestuda.

Põhjuseid võib olla erinevaid sest linnud peavad üksteise soove lugema „silmadest“ või aimama käitumisest. Nii võib tekkida sugupoolte vahelist mittemõistmist ning mõningatel juhtudel võib paarilise käitumisest häiritud emaslind muutuda isegi agressiivseks. Mõnedel liikidel püüab isaslind saavutada nõusolekut paaritumiseks kingituste toomisega, aga nagu me kõik oleme märganud, linnud ei puuduta üksteist enne „lembehetki“, mis võib teadlaste seisukohtadest lähtuvalt olla põhjuseks, miks nad peavad  paarituma ühe muna viljastamiseks mitmeid kordi.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Hallhüljeste elu „tähtsaim aeg“ hakkab tasapisi ümber saama. Veebruarkuus nägijatena ilmavalgust näinud kümne kuni kaheteist kilosed hülgepojad teevad juba meres oma esimesi avastamisi, seda täiesti iseseisvalt, ilma emaslooma abita. Hülgemammad toitsid oma poegi alla paarikümne päeva, laktatsiooniperioodi kestel arenes välja ka noorte hüljeste immuunsüsteem ning nende kehakaal imetamise lõpul oli üle neljakümne kilo.

Pl@ntnetti testis oma piltidega Kaido Einama Arvutimaailmast

Meil on muusika-äpid, mis tunnevad mängivat muusikat kuulates ära selle esitaja ning loo. Meil on ka fotode organiseerimise tarkvarad, mis tuvastavad piltidelt nägusid ja ütlevad, kes on pildil. Meil pole veel korralikke loodushäälte, seente, loomade ja taimede määrajaid. Või kas ikka pole? Tegelikult on küll. Ja enam pole 1. aprill. Pl@ntNet tunneb pildilt ära taime kas õie, lehe, varte või vilja järgi.

Tegemist on Prantsusmaal loodud taimemäärajaga, mis peaks Lääne-Euroopa floorat tundma. Kuid selgub, et ka Eesti taimestik pole tehisintellektile võõras.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Lumevaksik      Phigalia pilosaria

Lumevaksik on üks esimesi liblikaid, kes koorub kohe peale lume sulamist ja lõpetab lennu juba enne aprillikuu lõppu.

Isaliblikad on ööaktiivsed ning lendavad hästi kunstliku valguse peale.

Tiivutud emased ronivad õhtul  puutüvele või oksale isast ootama, kuhu nad ka hiljem munevad (muuseas, kevadel liigub tiivutuid emasliblikaid vähemalt seitsmest liigist). Röövikud elavad tammel või ka teistel lehtpuudel, kohata võime näiteks parkides.

Keskkonnaamet annab teada

Foto Arne Ader

Soomaa Rahvuspargi piiritähis

Tuletame saabunud kevade puhul meelde kaitsealadel liikumise võimalusi ja igaüheõiguse reegleid.

Kaitsealade peamine eesmärk on loodusväärtuste säilitamine, aga ka inimestele vaba aja veetmise võimaluste pakkumine - olgu selleks siis matkamine, fotograafiaga tegelemine, orienteerumine vmt. Leidub kaitsealasid, kus piirangud on leebed, lubatud on mõõduka intensiivsusega metsaraie ning külaelu ei erine tavapärasest. Samas leidub ka rangete piirangutega kaitsealasid, kus tundlike ohustatud liikide või elupaikade kaitseks on keelatud igasugune majandustegevus ning teatud juhtudel pole lubatud ka alal viibida.