Keskkonnaamet tuletab meelde

Pildistas Uno Treier

Lambaid kaitseb elektrikarjus ja karjavalve koer

Sügisel sagenevaid kiskjakahjusid aitab ära hoida ennetustegevus

Keskkonnaamet tuletab sügisesel huntide ja karude kahjustuste sagenemise perioodil loomakasvatajatele meelde ennetustegevuse tähtsust. Kiskjakahjude tekkimise riski saab vähendada iga loomakasvataja ise.

Igal sügisel suureneb suurkiskjate surve karjakasvatajate ning mesinike varale. 2022. aastal on Keskkonnaametile teatatud ligi kolmesajast huntide poolt murtud lambast ning kahesaja kaheksakümne viiest pruunkarude poolt rüüstatud mesitarust. Rünnete arvud on sarnased eelmise aasta samalaadsete näitajatega. 

Pilt ja video LK-team

Varangu allikas üleeile

Väike-Maarja vallas asuva Varangu mõisa juurest saab alguse lühike  0,7 km pikkune õpperada, mis tutvustab jalutajale üle 100 hektarilist Varangu kaitseala.

Nagu teame on Pandivere kõrgustik pinnavee neeldumise ala mille servaaladelt saavad alguse arvukad allikad. Varangu allikaalal on üle kolmekümne allika (allikaala pikkuseks pea 300 meetrit ja laiust üle 100 meetri) saab alguse Preedi jõgi.

Allikaala kõdusoometsades kasvab arvukalt käpalisi ehk 18 liiki, aga samuti teisi kaitsealuseid taimi: näiteks soojumikat ja harilikku ungrukolda. Varangul asub üks kauni kuldkinga suuremaid kasvukohti, kus on loendatud 2500 taimevart.

Pildistas Kristel Vilbaste

Kave läte

Laupäeval, 3. septembril tähistatakse Eestis allikate päeva, seekord on keskmes joogivee allikad. Igaüks võiks üles otsida oma kodule lähima joogiveeallika ja selle korda teha.

3. septembril on Gustav Vilbaste sünniaastapäev, kes on meie kõige tuntum allikauurija. See on ka aeg, kus allikad põuase suve järel äkki märkavad, et kodukaev või allikas on tühjaks jäänud, et vesi pole midagi iseenesest olemasolevat - tema nimel tuleb tegutseda.

Eesti on allikatega hästi varustatud ja meil on 15 000 allikat, suuremaid umbes 200.

Kahjuks pole teada, kui paljud neist on joogiveeallikad, enamus lihtsalt nii väikesed või imballikad, kust vee kogumine keeruline.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Emajõgi. Palupõhja ( www.loodusemees.ee

Rekord nr. 474       Eesti kalarikkaim jõgi

Eesti kalaliikide poolest rikkaim jõgi on Suur-Emajõgi. Teisele kohale platseerub Pärnu jõgi ja kolmandale kohale Narva jõgi. Nimetatud kolm suurimat jõge ongi kalaliikide poolest rikkaimad.

Suur-Emajõgi (36 kalaliiki), Pärnu jõgi (30 kalaliiki) ja Narva jõgi (28 kalaliiki). Meie teistes väiksemates jõgedes nii palju kalaliike ei elutse.

Kaladele Emajõgi meeldib: LINK

Kaia on oma rändel läbinud 1800 kilomeetrit

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Karula pesa emaslind Kaia on jõudnud oma rändega Ukrainasse. Tema tänahommikune asukoht oli Desna jõe ääres ehk sõjatandri Kharkivi ja pealinna Kviv vahelisel alal.

Noorlind Waba Karula pesast on turvalisemas Moldovas.