Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Hallrästas ( www.loodusemees.ee )

Hallrästas       Turdus pilaris

Talvel käivad hallrästad sageli kümnetest, mõnikord isegi sadadest lindudest koosnevate salkadena aias põõsastele ning puudele jäänud marju ja õunu, aga ka toidumajalt maha pudenenud seemneid söömas.

EOÜ tuletab meelde

Tähtaeg 15. märts 2021

Ornitoloogiaühing ja Tartu Kunstimuuseum kutsuvad joonistama 2021. aasta lindu kuldnokka. Osaleda saavad igas vanuses huvilised.

Sel aastal on joonistustena oodatud postkaardid, millest parimad tööd ornitoloogiaühing ka ära trükib.

Joonistusvõistlusel osalemise tingimused leiab siit.

Video salvestas Karl Adami

Musträhn       Dryocopus martius

Musträhnid on peamiselt paigalinnud ja nende talvine arvukus peaks küündima kümne kuni paarikümne tuhande isendini, kuid arvukus väheneb sest nende põlisvaenlase metsnugise asurkond meie metsades kasvab. Musträhnid ööbivad talvel oma rajatud puuõõnsustes, kus nad võivadki sattuda metsnugiste saagiks.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Looduskaamerate kuvatõmmised IceAge, LK foorumist

Nüüd on Eesti jõudnud viie rikkama Eroopa riigi hulka, nagu reformierakond aastaid tagasi ühes oma valimislubaduses välja käis. Ega osanud nemadki oma kõige jubedamas unenäos ette näha, et kõige rikkalikumalt saab meil olema koroonaviirusega nakatunud inimesi 100 000 elaniku kohta. Aga ega meil ju selle vastiku viiruse tõttu elust lahkujaid eriti palju ole, nii nagu haigeidki - meie rahvaarv on lihtsalt nii väike.

Aga inimesed on väsinud piirangutest. Isegi leebematest, kui kusagil mujal maailmas ja tasapisi tekib trots. Koolinoored, keda jooksutatakse pidevalt kooliõppe ja kaugõppe vahel, säilitavad oma PISA-testide tegemise kõrge koha ilmselt vaid seetõttu, et ega teisteski maades olukord parem pole.

Kommentaar Leo Filippov, videoseriaali „Eesti metsa tulevik?“ neljandale osale.

Metsaseriaali IV osas on jõutud teravamate väljaütlemisteni Eestis rakendatava raiepoliitika kohta.

Kohalike elanike, maakogukondade ja suures osas rahva kannatus hakkab katkema - metsade raiekorralduses on oluliste muutuste vajadus ilmselge!

Tõstatunud on küsimus: Kes ja kus võtab vastutuse Eesti metsades juba toimunud ja jätkuvalt toimuva nii ökoloogiliselt kui ka majanduslikult mittejätkusuutliku majandamise eest?