Foto Arne Ader

Ädalalill ( www.loodusemees.ee )

Ädalalill        Parnassia palustris

Pole nagu asja ädalatel hulkumiseks, aga taimestiku arengut on huvilisel ikka kena jälgida.

Seal võime leiada praegusel ajal kergelt meelõhnalisi ja kaunilt õitsevaid ädalalilli.

Taim on madalakasvuline ja olenevalt oludest ning pinnasest kasvab kuni mõnekümne sentimeetri kõrguseks. Muuseas enne niitmist polegi ädalalilledel kõrgemakasvuliste taimede konkurentsis õitsemise võimalust.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Stepikotkaste (Aquila nipalensis) arvukus on alates 1997. aastast olnud tugevas languses ning alates 2015. aastast kuulub liik Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN – International Union for Conservation of Nature) punase nimestiku eriti ohustatud (Endangered – EN) liikide kategooriasse. Selle aasta algul aga tegid looduskaitsjad põneva avastuse.

Stepikotkas / foto: Sepand Bakhtiari (wikimedia commons)

EOÜ aasta linnu teadusuudis

Pärast pesitsust asuvad veelinnud vanade kulunud sulgede uute vastu vahetamiseks sulgima. Selleks vajavad nad turvalist ja toidurohket paika, näiteks merelahte või märgala, sest sulgimise ajal ei suuda veelind lennata ning on kiskjale kerge saak.

Foto Arne Ader

Valge-toonekurg maanteel. Karksi-Nuia ( www.loodusemees.ee )

Valge-toonekured        Ciconia ciconia

Kui veel augustikuu alul oli tavaliseks vaatepildiks valge-toonekurgede toimetamine maanteede veertes olid ju noorlinnud saanud lennuvõimelisteks, siis septembrikuu alul võime kohata vaid mõnda üksikut hulkujat või veel mittepesitsevate lindude seltsingut.

Valge-toonekured lahkuvad alati kuidagi äkitselt - toimetavad, nagu poleks kusagile kiiret, aga ühel hommikul võid lihtsalt tõdeda, et pole valge-toonekurgi enam mitu päeva märganud...

Ilma filtriteta pildistatud vikerkaare foto saatis meile Allar Maaring

Vikerkaar Leisis

Muutlikud augustikuu lõpu ilmad, päikesepaiste vaheldumise vihmahoogudega annab hea võimaluse vikerkaarte taevamaalinguks.

Vikerkaar on optiline nähtus: valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. Inimese silm eristab: punast, oranži, kollast, rohelist, sinist, tumesinist ja violetset.

Sageli märkame mitut vikerkaart, aga pane tähele, et peavikerkaare kohal paiknev nn kõrvalvikerkaar on ümberpööratud värvide järjestusega.

Vastu sügist ei käi päike enam kõrgelt ja vikerkaart saame näha, kui päike ei ole horisondist kõrgemal kui 40°.