Veebikaamera kuvatõmmis ja video Liz, Lk foorumist

Noor suur-konnakotkas Teet

Suur-konnakotkas      Clanga clanga

Kotkavõsu Teet on juba nädala jagu vanem, kui kahe kuune, aga lendamiseks veel laisavõitu. Pesal lennuharjutusi tehakse, kuuse oksal käiakse istumas, aga esimene väljalend pesast ikka sooritamata.

Veebikaamera kuvatõmmised Kitarr, LK foorumist

Isaslind Ivo nn hommikusöögiga

Kalakotkas       Pandion haliaetus

Kalakotkaste pesa ümber käib üks lõputu kotkapoegade saalimine. Nii varem koorunud ja lennuvõimestunud kotkapoeg, rõngamärgisega UX, kui noorem UW lustivad oma lennuoskust.

Sageli lennatakse vanalindude poolt toodud saagiga toituma ümbruskonna puudele. Muidugi juhtub seda, et kala ei pruugi hästi küüniste vahel püsida ja maha pudenedes sinna ka jääb.

Illlustreeriv materjal Liz, LK foorumist

Aga mina olen kahekuune

Väike-konnakotkas       Clanga pomarina

Vanalinnud Karin ja Indrek on kenasti hoolitsenud 9.juunil koorunud kotkapoeg Raju eest. Sünnipäevaline avastab ja arendab oma oskuseid-tuult tiibadesse.

Koostas Tiiu Tali

Pildistas Jaana Vain

Klubi Estbirding korraldab sellel aastal linnuvaatlusvõistlust “Iga kuu uus list!”, mille eesmärgiks on igal kuul näha või kuulda võimalikult palju erinevaid linnuliike. Osalemise eelduseks on oma linnuvaatluste talletamine mõnda üldkasutatavasse loodusvaatluste andmebaasi (nt PlutoF). 

Juulis nägid osalejad kokku 227 erinevat linnuliiki.

Kõige enam liike said möödunud kuul kirja Uku Paal (197  liiki), Mariliis Paal (193  liiki) ja Rein Kalmus (177 liiki).

Juulikuu ässad said endale kirja Toomas Traagel (rabahani), Peter Lind (puna-harksaba), Anni Miller (stepi-loorkull ja kaljukotkas), Tarvo Valker (kiripugu-rüdi),  Rein Kalmus (karvasjalg-kakk), Riho Männik (tuttlõoke), Leho Aaslaid (nõmmekiur) ja Renno Nellis (männi-käbilind).  

Foto Arne Ader

Valviku mättad Ruhnu metsas

Harilik valvik      Leucobryum glaucum

Tänavuse aasta samblaks valitud harilik valvik kuulub Eesti punase raamatu ohualtite liikide nimistusse, olles meil ainsana kasvav valvikuliik.

Kuna sammal eelistab veidi niiskemat kliimat võime kasvukohti leida sagedamini Lääne-Eesti ja saarte soostuvates okas- või segametsades, aga ka lodulepikutes.