Video Kotkaklubi, www.kotkas.ee

Händkakk        Strix uralensis

Händkakud on aastatega muutunud meie arvukaimaks kakuliigiks ehk hakkas meile levima peale „kullisõja“ lõppu umbes kolmveerandi sajandi eest. Eesti mandriosas pesitseb umbes kaks tuhat paari. Saartel pole händkakkude pesitsemist seni veel täheldatud.

Aga teeme umbkaudse rehkenduse, kui vanad võivad kurepesa külastanud noorlinnud olla?

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Suured ja uhked linnud on sagedamini peategelasteks, aga rand on tegelikult veelinde täis, kes saavad segamatult ilma inimese häirimiseta  tegutseda.

Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Kõik väiksemad rannaasukad teavad, et merikotkad hoiavad maatükil „silma peal“, suured ja tugevad kühmnokk-luiged suhtuvad merikotkastesse ükskõiksemalt.

Keskkonnaamet annab teada

Lusitaania teetigu      Arion vulgaris ehk Arion lusitanicus

Keskkonnaamet kogub teavet kahjuliku teoliigi leviku kohta.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Vanade hoonete renoveerimine aitab säästa hoone energiakulu. Seda toetab ka Euroopa Liit, nõudes uutelt majadelt energiatõhusust – hetkel tarbivad hooned 40% Euroopas inimeste poolt kasutatavast energiast, mis moodustab 36% Euroopa CO2 emissioonist. Kuna hoone on seda energiasäästlikum, mida väiksem on selle seinapind, peaks majasein olema võimalikult sile, eendite ja õnarusteta. Sellistest põhimõtetest lähtutakse ka vana maja soojuskao vähendamisel, mille seinad soojustatakse siledamaks. Siiski võib see mitmele inimkaaslejale linnuliigile halvasti mõjuda, sest kaovad pesitsemiseks sobivad orvad ja augud.

Foto Arne Ader

Metsvits ( www.loodusemees.ee )

Harilik metsvits       Lysimachia vulgaris

Metsvitsad hakkavad silma väiksemate niitmata teede veertes isegi auto aknast. Kasvavad pea kogu Eestis: niisketel niitudel, soostunud metsas, metsa- ja põlluveertel ning rannakarjamaadelgi leiame õitsejaid pigem metsa  piiril, kus rohukasv tavaliselt kõrgem. Tihedamas metsas jääb metsvits kiratsema ja ei õitse.