Eestimaa Looduse Fondi ettepanek
Foto VikipeediA

Kurgja talu jahu- ja saeveski, mille rajas Carl Robert Jakobson 1879. aastal

Kurgjal on kaardistatud haruldaselt suur ja terviklik riigimetsa ala, kus leidub mitmeid kaitsealuseid liike, vääriselupaiku ning mis hõlmab olulist rohekoridori. Suure kaitseväärtuse tõttu planeeriti alale 400 hektari suurust maastikukaitseala, kuid plaan ei saanud teoks. Eestimaa Looduse Fond (ELF) esitas eile Keskkonnaministeeriumile ettepaneku ja vajalikud dokumendid Kurgja riigimetsaala looduskaitse alla võtmiseks.

Fotod Arne Ader

Kuuse-käbilinnud ( www.loodusemees.ee )

Kuuse-käbilind        Loxia curvirostra

Kui kuuskedel kuuskedel rohkesti käbisid nagu meie tänavusel aasta puul, võime kuuse-käbilinde suuremat arvukust loodusmaastikel märgata.

Tänavuse olematu talve järel oleme veel kevadekuulutajate ootel, kuid kuuse-käbilindude pesades võivad juba munad olla!

Kuuse-käbilinnud ajastavad oma pesitsemise toidurohkuse ajale, kui päikseliste ilmadega avanevad kuuskedel ja mändidel käbisoomused.

Fotod Arne Ader

Kiivitaja ( www.loodusemees.ee )

Kiivitaja         Vanellus vanellus

Nn kevadekuulutajaid märgati juba nädala eest sest rändeks sobivaid  lõunakaare tuuli koos soojade ilmadega on tänavu pidevalt esinenud. Mõnes mõttes isegi kummaline, et nad sellise talvega varem ei saabunud?

Rändurite liikumisteed kulgevad kevadel mööda rannaniite või jõeluhti. Põldudelt otsitakse toitu veelompide ümbrusest, kus maapind sulanud ja tõenäolisem selgrootuid söögiks leida.

Laiade, ümaraotsaliste tiibadega kiivitajate lennupilt jääb neil veidi heitlikuks ja eemalt paistab linnusalk mustvalgena, aga linnud hakkavad maanteedel autoga kulgejatele kindlasti silma.

Sel aastal tuleb kevad hoopis teisiti. Õigemini ongi juba kohati kohal. Öeldakse, et aastad ei ole vennad, aga öeldakse ka, et "ega tali taeva jää". Huvitav aasta ja põnev kevad on tulemas, erakordne. Loodetavasti järgmisel talvel näeme jälle lundki ja varajased õitsejad-(t)ärkajad saavad ennast praeguse kevade eksitustest taastada, uuesti õige rütmi tagasi.

Imeliku talve tõttu on ka paljudel kindlasti juba esimesed kevadekuulutajad nähtud: mitmel pool on sarapuud ja lumikellukesed õitsemas, nähtud on ka esimesi seeni -- karikseen. Kohati on sinililled ja näsiniin õide puhkemas kohe-kohe.

Sel aastal algabki kevad varem ja nõnda alustab ka "Tere, Kevad! 2020" oluliselt varem kui tavaliselt.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Paju urvad valendavad

Nädal algas ja lõppes sajuse tormise ilmaga. Esmaspäeval ulatusid tuuleiilid 17 m/s, pühapäeval 14 m/s. Tuul murdis puid ja oksi, põhjustas elektrikatkestusi.

Temperatuurirežiim püsis veebruarikuu kohta kõrgena. Keskmine õhutemperatuur püsis - 1...3 kraadi piires, mis ületab vaatlusrea keskmist 5...10 kraadi võrra. Neljal päeval (esmas-, teisi-, nelja- ja pühapäeval) tõusid maksimaalsed termomeetrinäidud nelja kuni viie kraadini.

Pedja jões on vihmadega veetase tõusnud