Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Videol nähtav laanepüü on toitudes peenikestel kaseokstel minetanud ümbritseva suhtes tähelepanu

Laanepüü        Tetrastes bonasia

Meie looduse suuremate metsaalade põlisasukad on üldjuhul kõige võõra suhtes arglikud. Metsiste väiksemad sugulased, aga seejuures meie arvukaimad kanalised.

Läbi aasta tegutsetakse oma pesapaikade läheduses: peamiselt segametsades, kus kasvavad nii lepad, kased, haavad, kui sarapuud sest nende puude pungadest, urbadest ja võrsetest toitutakse talvisel ajal.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Päike muutis loodusvärvid erksaks

Nädal kujunes sombuseks ja sajuseks. Päike tuli pilvede tagant lühikeseks ajaks nähtavale ainult pühapäeva õhtupoolikul.

Kõige soojem oli ilm pühapäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 10,4 kraadini ja öösel langes 5,8 kraadini. Ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati kaheksa kraadi, mis ületas tavapärast seitsme kraadi võrra. (Vaatlusrea keskmisena on esinenud Jõgeval selline ööpäeva keskmine õhutemperatuur septembri lõpus-oktoobri alguses.)

Nädala kõige külmemaks päevaks kujunes neljapäev. Sel päeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 0,1 kraadini ja öösel oli üks kraad külma. Öösel sadas lund ja hommikuks oli õhuke lumekord maas, mis päeva jooksul ära sulas.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Mitmete linnuliikide ränne jääb kergesti silma. Näiteks suuri hane- või sookureparvi märkame sügisel sageli, teravam silm suudab kerge vaevaga ka värvuliste parvi näha. Rännet on hea jälgida rannikul, sest sedamööda suunduvad paljud linnud lõunasse. Kuigi röövlinnud reeglina parvi ei moodusta, on siiski piirkondi, kus nad rände ajal koonduvad.

Kirjutas ja Kuku raadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Mutimullahunnikud ( www.loodusemees.ee )

Mul on kombeks nädala jooksul teha ikka üks veidi pikem retk loodusesse, otsekui käik rohelisse kirikusse. Aga eelmisel nädalal puikles kogu keha õuemineku vastu ja kuigi Looduskalendri-mees Gennadi Skromnov tuletas taas meelde igikestvat tõde, et pole halba ilma, on vilets varustus, siis kavaldasin ilma üle.

Istusin eelmisel teisipäeval oma raudruuna ja tippisin tema ajju sisse sõna “Obinitsa” ning lasin elektroonikal end kanda Tartust otseteed Setomaale Epp Petrone Päivä tallu. Aga kusagil peale Räpinat sain aru, et usaldama peab siiski iseenda mõistust, eriti sellise laussaju puhul, nagu sel hommikul oli.