Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Kas teiega on ka nii, et mõned sõnapaarid teile iial selgeks ei saa ja mõni neist enda mõttemaailmas nii tobedalt loodud, et aina imestad. Ehk on see nende inimeste probleem, kes ei tee vahet vasakul ja paremal poolel ja mina olen üks neist. Aga hull on, et see segiajamine on kandunud ka taimetundmise ilma. Ma pean päris pikalt mõtlema kumba puuga on näiteks tegemist, kas saare või jalakaga, kuigi ma tunnen neid mõlemaid pungast juurejupini, aga nimega on nii nagu parema ja vasakuga.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Vikipeedia

Tähkjas-rapuntsel          Phyteuma spicatum

Poolteist nädalat tagasi tabas mind taimede õpituba läbi viies tõeline üllatus. Kuna ma olen meie Ilmamäe talu läbi käies üsna igale lapikesele kaheksast hektarist juba astunud, siis arvasin end tundvat iga taime, iga põõsa taga. Aga Tõivapera soo servas, kus seitse aastat tagasi võsatalgud tegime, kikitas üle naatide kolm uhket, veel puhkemata rapuntslinutti.

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Emaslind Tiiu toidab ainsat pesasse jäänud poega

Suur-konnakotkas          Clanga clanga

Olenemata munade hulgast pesas (vahel on neid isegi kolm) lennuvõimestub ainult üks kotkapoeg (kahe pesapoja lennuvõimestumist on täheldatud Eestis ainult ühel korral). Kahju ikka, kuigi kainism on suur-konnakotkaste elukorraldusse sisse kodeeritud.

Veebikaamera pilt yitmoth, LK foorumist

Öösorr          Caprimulgus europaeus