Kirjutas Kristel Vilbaste

Helje Eelmaa joonistus

Millegipärast arvatakse, et ravimtaimi saab korjata ainult suvel. Ometi on just külmetushaiguste hooajal metsas palju sellist, millega end ravida. Islandi käokõrvast saab ühe kõige tõgusama köhatee, ainult talvistest värskelt korjatud vaarikavartest vägeva punase palavikutee, kadaka “marjad” tugevdavad meie immunsüsteemi. Sirvimegi lähinädalatel uut raamatut “Eesti ravimtaimed” ja vaatame, mis seal praegu metsas leiduva kohta öeldud on.

Islandi käokõrv

Islandi sambliku taimekeha ehk rakis on umbes 15 cm kõrge, ulatudes veidi üle sammalde, ja põdrasarvena hargnev, lehtjas. Ülemine pool on rohekashall või pruun, alumine helehall. Värskelt on ta pehme, kuid üles tõmmatuna kuivab kiiresti ja muutub rabedaks.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Põdralehm kahe vasikaga maantee kõrval, läbilõigatud noorendiku vahel

Põder       Alces alces

Viimane ärev aasta veerandik on põtrade jaoks läbi saanud – täna lõppes meie metsades põdrajaht, millega loomad kohanema peavad.

Põdralehmad liiguvad ringi vasika või vasikatega. Kokku jäädakse kevadeni ehk põdralehma poegimiseni. Üle pooleaastased tänavused põdravasikad kaaluvad juba saja kilo ringis.

Videost näeme, et talvekarvas paistavad välja just loomade heledamad jalad.

Video salvestas ja pildistas Karl Adami, www.karladami.com/et

Aul           Clangula hyemalis

Vaiksete ilmadega toituvad aulid rannast kaugemal, väljaspool linnuvaatlejate vaatlustorude ulatust. Varatalviste tugevate tuulte ja kõrge lainetuse eest liigutakse vaiksematesse lahesoppidesse.

Meil talvituvad aulid veel üpris arvukalt, aga palju sõltub aastast ja jääoludest, kuid neid jääb meile igal juhul üle saja tuhande isendi, vahel rohkemgi.