Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Gladioolide esivanemad

Fotod Arne Ader

Rannaniit kuremõõkadega

Rannaniit kuremõõkadega

 

Niidu-kuremõõk        Gladiolus imbricatus

 

Juba taime ladinakeelne nimi viitab, et ollakse sugulane aiataimede – gladioolidega, mis koduaedades juba õitsele puhkenud või puhkemas. Kõik kümned tuhanded gladioolisordid ongi aretatud sama taimeperekonna looduses kasvavatest liikidest, seda küll enam Lõuna-Ameerika loodusest kogutud suureõielistest alusmaterjalidest.

Niidu-kuremõõga, tavaliselt punakaslillakad õied asuvad pikas ühekülgses õisikus olles kuni kolm ja pool sentimeetri pikkused.

FILMIVARAMU: See tüütu herilane

ERR arhiiv

Video: LINK

Rein Marani autorifilm on valminud Eesti Telefilmis 1987 aastal

Tänavu on paiguti herilasi päris rohkelt, seega põhjust lähemalt tutvuda.

Herilast arvab igaüks tundvat. Peaaegu kõik on kuulnud seda tüütut suminat ja nii mõnigi saanud tunda tulivalusat mürgipistet.

Ka hallist ümarjast herilasepesast teatakse rääkida. Tavaliselt mõeldakse herilastesugu hukka kui tüütu, paiguti lausa ohtlik ja igal juhul kasutu putukas.

Kuidas herilased tegelikult elavad ja millist rolli nad täidavad suures looduslikus eluteatris?

Vesineitsikutest

Fotod Arne Ader

Harilikud vesineitsikud

Harilikud vesineitsikud

 

Harilik vesineitsik       Calopteryx virgo

 

Silmahakkavamad on muidugi mõista värvikad isased vesineitsikute isendid. Kindlad teaduslikud faktid puuduvad, kuid isaseid tundub proportsionaalselt rohkem olema. Nende lennuaeg algas juba paari nädala eest.

Kus vesineitsikuid kohata võime?

Kühmnokk-luiged sulgivad pikalt

Fotod Arne Ader

Kühmnokk-luikede sulgimiskogum

Kühmnokk-luikede sulgimiskogum

 

Kühmnokk-luik      Cygnus olor

 

Selliseid luigekogumeid kohtame merelahtedes juba mitme nädala jagu. Sulgimine kestab pikalt, luigesulgi nii rannas ja vaiksel veepeeglil on märgatavad veel augustikuus.

Sellistes madalas vees toituvates luigeparvedes on enamalt jaolt veel mittepesitsevad noorlinnud, aga ka vanalinnud, kellel on pesitsemine erinevatel põhjustel ebaõnnestunud.

 

Põualiblikate lennuaeg kestab paari nädala jagu

Fotod Arne Ader

Paarituvad põualiblikad sõnajalal

Paarituvad põualiblikad sõnajalal

 

Põualiblikas        Aporia crataegi

 

Tänavune põuane varasuvi tõi põualiblikad välja juba juuni alul – liblikasuvi kiirustas.

Põualiblikad talvituvad röövikutena, aga valmikud on tähelepandavalt suure, umbes kuuesentimeetrise tiibade siruulatusega ja hõlpsalt määratavad ning sarnase tiivamustriga mõlemad sugupooled. Põualiblikate valgelt läbikumavatel üla- ja alatiibadel näeme kontrastselt musti tiivasooni, mis mõlemal tiivapoolel on sarnased. Tiivanarmad samuti musta värvi.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.