Pildistas LK-team

Karu talvepesa ei ole looduses lihtne märgata. Suur loom pesast väljas ei käi ja seega puuduvad ka äratuntavad jäljed

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Tõenäoline on, et esimesed emaskarud poegisid detsembris, aga poegimine jätkub kuni veebruarikuuni.

Fotod Arne Ader

Talvikesepuu ( www.loodusemees.ee )

Talvike       Emberiza citrinella

Pühade ajal on lisaks talvikeste salkadele kohtud suuri linnuparvi. Suur osa talvikestest rändas lõuna suunas novembrikuu lõpu talvisemate ilmade saabudes. Talvituma on jäädud meile aastate lõikes päris arvukalt ehk kuni mõnisada tuhat.

Sagedamini kohtame talvikeste salkasid külamaastikes ja südatalviselt tuhmimas sulestikus, kui vastu kevadet.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Puukoristaja ( www.loodusemees.ee )

Lindude toidumajal on sage külaline ka puukoristaja. Kuigi peamiseks toiduks on puukoristajal putukad ja ämblikud, keda ta aastaringselt puukoorepragudest otsib, sööb puukoristaja talvel hea meelega ka seemneid.

Inimese pakutavast on puukoristaja lemmikuks just päevalilleseemned. Kuna puukoristajal on kombeks toidutagavarasid koguda, võib sageli näha teda toidumajalt seemneid eemale tassimas ja koorepragudesse peitmas.

Video salvestas Karl Adami

Foto Ingmar Muusikus

Jäälind väikese ojal, mis ei külmunud detsembri alul ka kõige krõbedama pakasega

Jäälind        Alcedo atthis  

Tänavuse talvega võiks värvika sulestikuga jäälinde meil talvituda kuni sadakond. Linnud tegutsevad jäävabade jõgede, ojade ja allikatoiteliste kraavide vahetus läheduses.

Kalatoidulised jäälinnud jahivad saaki madalas vees, kus vee läbipaistvust peab olema vähemalt kolmkümmend sentimeetrit ehk vooluvete ülemjooksudel mida ääristavad puud, aga jäälinnud mõistavad ka paigallennul saaki varitseda.