Pildistas Ahto Täpsi

…Ida-Eestis lumi maas ja karusamblad lumes

Harilik karusammal ehk käolina      Polytrichum commune

Täna kattis Ida-Eestis lumevaip lagedamatel kohtadel samblavaiba.

Kena välimusega karusamblad kuuluvad lehtsammaltaimede hõimkonda kasvades nii soostuvates, kui rabastuvates metsades. Samblamättad võivad kasvada kuni poole meetri kõrguseks: lehed hoiavad varrest jäigalt eemale, meenutades „pudeliharja“. Lumest turritavate samblavõsude tippudes näeme kuivanud eoskupraid.

Pildistas Ahto Täpsi

Tänane pilt lumekruubi ja lodjapuu viljaga

Ilm on miinuskraadidega ja taevas selge.

Oodata on Ida-Eestist alanud ja mandril kagusse levivaid pilvi, mis toovad nii lume-, kui lörtsisadu.

Õhus on tunda kargust, mandri teedel ja maapinnal miinuskraadid, mis  põhjustavad libedust.

Saartel ja läänerannikul jääb temperatuur päeval plusspoolele, kuid külmatunnet lisab tugev läänetuul.

Pildistas LK-team

Läikvaabik

Läikvaabik ehk lakkvaabik        Ganoderma lucidum

Meie lodu-, madalsoo- ja arumetsades võib hea õnne korral leida harva esineva seene viljakehasid kasvamas peamiselt surnud lehtpuude tüvedel.

Video salvestas Kalle Pihelgas

Kalle rajakaamera on tänavu sügisel mägralinnaku juures salvestanud hulga külalisi.

Mäger      Melels meles

Mäkrade poolt rajatud urusüsteeme kutsutakse mägralinnakuteks. Uruavade arvu järgi võib oletada, kui pika aja jooksul linnak on loomade poolt kasutusel olnud.

Ornitoloogi ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

6. osa

Nagu oligi arvata, kujunes rändekaart ilma jahenedes intrigeerivaks. Meie metskurvitsate eristatavaid rändesuundasid – nagu autor eelnevalt rõhutanud – on kolm:
1. läänesuund (Põhjamere ületamine jõudmaks Briti saartele);
2. edelasuund (jõudmaks Prantsusmaal ja Hispaanias asuvatele talvitusaladele);
3. lõunasuund, mis viib linnud Itaaliasse või Balkanimaadesse.