Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod Arne Ader

Pärn ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 350    Kõrgeim harilik pärn

Harilik pärn ehk lõhmus või niinepuu      Tilia cordata

Meil tavaline harilik pärn pürib meelsasti kõrgustesse.

Meie kõrgeim pärn on 37,5 meetrine ja kasvab Valgamaal Sangaste lossi parkmetsas.

Fotod Arne Ader

Milliseks kujuneb tänavune hiireaasta näitab sügis sest ilmade külmenedes sätivad pisinärilised endid hoonetesse ja tegevusjäljed suvemajades on juba nähtavad.

Eesti viieteistkümnest elutsevast hiireliigist on koduhiired (nende elutsemine jääb rohkem inimasustusega piirkondadesse) ja kaelushiired need peamised, kes inimestele meelehärmi valmistavad.

Teised hiireliigid jäävad talvisel ajal oma peamistesse elupaikadesse metsa ja põldudele ning vaid mõned üksikud neist võivad vahel hoonetesse eksida.

Illustreeriv materjal LK team

Metsis ehk mõtus      Tetrao urogallus

Sügisel toituvad metsised nii maapinnal leiduvatest marjadest, kui haavalehtedest ja ka juba talvisest toidust männiokastest. Kruusaga kaetud metsateedel otsitakse kivikest, et talvine okkatoit lihasmaos kanalistel kergemini seeditav oleks.

Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering kutsub osalema

Fotosid ootame 31.oktoobri südaööni meiliaadressile: juhatus@ring.ee

Keskkonnaamet annab teada

Meriforell paisu ületamas

Oktoober ja november on rändekaladele kudeaeg – lõhe, meriforell, jõeforell ja jõesilm tulevad praegu jõgedesse sünnikoelmutele kudema. Paisud ja hooldamata kalapääsud on aga siirdekaladele takistuseks. Seetõttu tuleb paisuomanikel rajatisi hooldada ning ummistunud kalapääsud puhastada.

Üldiselt aitavad paisude juurde rajatud kalapääsud kaladel jõgedes vabalt liikuda. Keskkonnaameti vee peaspetsialisti Elina Leineri sõnul on aga risuga ummistunud kalapääsud rändel kaladele takistuseks. „Seetõttu palume paisuomanikel kalapääse järjepidevalt kontrollida ja vajadusel neisse kogunenud oksarisu koristada,“ meenutab Elina Leiner paisuomanikele keskkonnaloaga määratud kohustust.