Veebikaamera kuvatõmmis Mogga, LK foorumist

Emaslind Miina kahe munaga pesas

Kalakotkas          Pandion haliaetus      

Esimese muna munes Kalakotka pesas emaslind Miina 17. aprillil ja tänaseks ootasimegi pesasse järgmist muna.

Täiskurnas on sagedamini kaks, kolm muna väga harva kui neli. Kui emaslinnud hauduma hakkavad on meil põhjust kalakotkaste tegemisi uuesti lähemalt arutleda.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Väike-kirjurähn ( www.loodusemees.ee )

Väike-kirjurähn         Dendrocopus minor

Väike-kirjurähn (10:30, 20.04, Pühajärve)

Väike-kirjurähnid valivad oma elupaikadeks vanemad leht- või segametsad, pargid, kalmistud. Heade pesitsuspaikadena võime nimetada veekogude kaldaalade lepikuid, aga suurtes metsades me väike-kirjurähne ei leia.

Väike-kirjurähnid on umbes varblase mõõtu, kui isaslinnu lagipead ehib punane laik, siis emaslinnul sarnane puudub.

Väike-kirjurähni kevadise lauluna kuuleme pikka „piipitamist“

Foto Arne Ader

Meie arvukaim haudelind – metsvint ( www.loodusemees.ee )

Päästame Eesti Metsad MTÜ ( https://savetheforest.ee/pesitsusrahu/ ) lõi rahvaalgatuse, millega nõuab looduskaitseseaduse muutmist nii, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud

raiepiirangud 15.04–15.07 ja kaitsealadel 15.03–31.08. (EKO, 2020)

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Metsaalused sinetavad sinililledest

Nädal oli soe ja kuiv. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 4…11 kraadi piires, mis on vaatlusaastate keskmisest 1…8 kraadi võrra kõrgem. Eriti soe oli ilm nädala alguses ja lõpus. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis 10 kraadini või üle selle esmaspäeval, laupäeval ja pühapäeval. (Nii kõrge keskmine õhutemperatuur on harilikult esinenud mai teisest dekaadist alates.) Esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 18,1 °C ja minimaalne langes 5,6 °C.  Kogu nädala minimaalne õhutemperatuur (-0,5 °C) registreeriti neljapäeva öösel.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kujunduslik foto Arne Ader

Öösorri pesa ( www.loodusemees.ee )

Inimtegevus muudab keskkonda üha kiiremini. Loomadele, kes on miljonite aastate jooksul harjunud elama ja evolutsioneerunud loodusliku ööpäeva valgusrütmis, on tehisvalgusega kohanemine keeruline ning see mõjutab nii isendi käitumist, sigimist kui ka kisklusriski (loe näiteid lindude rände ja öösorride kohta). Lisaks toimuvad raskesti märgatavad muutused looma sees.