Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA

Foto Joel Berglund, VikipeediA

Rekord nr. 70. Vanim ebajärvekarp.

Ebajärvekarp ehk õhuke järvekarp       Pseudanodonta complanata

Elab Eestis jõgedes ja ka Peipsi järves. Karbi-uurija Henn Timm määras eri jõgedest püütud isendite keskmiseks vanuseks 18-22 aastat. Rekordiliseks osutus Navesti jões mõõdetud isend, kes oli elanud 32 aastaseks.

Keskkonnaministeerium annab teada

Veebikaamerate pildid

Must-toonekured saabusid pesale

Vahetult enne jõulupühi muutis keskkonnaminister muutis jmäärust, millega korrigeeriti seitsme must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaiga piire ja moodustati vanade baasil 28 uut püsielupaika. Kaitstavate alade kogupindala suureneb 1239 ha. Mõlemad linnuliigid on looduskaitseseaduse kohaselt I kategooria kaitsealused liigid, kelle elupaigad peavad olema 100% ulatuses kaitstud.  Eestis pesitseb hinnanguliselt vaid 40–60 paari must-toonekurgi ja 5–10 paari suur-konnakotkaid.

Video ja foto VikipeediA

Kärp       Mustela erminea

Nirk        Mustela nivalis      

Foto Arne Ader

Mänsak ( www.loodusemees.ee )

Mänsak      Nucifraga caryocatactes      

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, info/at/linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Üks tihaseliikidest, kes talilinnukaamera ette satub, on ka salutihane, endise nimetusega sootihane. Talvel tegutsevad salutihased segasalkades koos teiste tihastega ning külastavad siis ka lindude toidumaju. Lisaks peamiselt putukatele ja teistele väikestele selgrootutele on salutihase toiduks talvepoolaastal ka seemned.

Kui kahtlustate, et mõni salutihane käib toidumaja juures sagedamini kui ta seemneid süüa jaksaks, siis teadke, et salutihasel on kombeks mustadeks päevadeks soetada talvevarusid. Varude asukohta suudavad nad meeles pidada tänu hästiarenenud hipokampusele ehk ajukoore osale, mis aitabki asju meelde jätta. Näiteks võrreldes rasvatihasega on salutihase hipokampus kolmandiku võrra suurem.