Pildid napsas veebikaamerast IceAge, LK foorumist

Äsja kudenud emaskala, pöörake tähelepanu  kehalohule pärakuuime kohal

Jõeforell ehk hõrnas        Salmo trutta morpha fario

Kolmandat ööd tekkib koelmule jääkaas, mis senini on päeva peale ära sulanud – näis kuidas edaspidi? Põuase suve tõttu veevaene Lavi allikas toidab koelmut tagasihoidlikkult. Voolutugevus peaaegu puudub, seega pole midagi takistamas allikalisele veele jääkatte tekkimist.  

Fotod Arne Ader

Urvalinnud

Urvalind        Carduelis flammea

Armsa olemisega urvalinnud inimesi eriti ei pelga. Läbirändajad kohtasime juba oktoobrikuust alates, aga alati parvedes, kus võime loendada sadu vahel koguni tuhandeid isendeid.

Fotod Arne Ader

Siidisaba

Siidisaba ehk viristaja            Bombycilla garrulus

Kuula Loodushelist siidisabasid viristamas: LINK

Ilmade külmenedes on põhjapoolsemaid pesitsejad meile oma suvistelt elualadelt juurde saabunud.

Meil tänavu pihlakasaak „ikaldus“, seega võiks ennustada, et siidisabad jäävad meile vaid lühiajaliselt peatuma. Rändurid leiavad nälja kustutamiseks veel puudelt õunu, viirpuumarju, arooniaid, aga kõike muud söödavat leidub juba kasinalt.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

(Uuendatud Street View vaatega 2018. aasta kevadel)

Osmussaar on kõige loodepoolsem maatükk Eestis, Dirhamist lahutab seda 8 kilomeetrit avamerd. Dirhami sadamast ongi kõige lühem tee laevaga saare lõunatipus asuvasse madalasse sadamakohta.

Looduse poolest on Osmussaar vägagi unikaalne. Põhjakaldal asub veest ja jääst uuristatud skulptuurne pankrannik ning kaldale on uhutud ka mõned pommikestad (ning üks pooleks murdunud raudlaev), sisemaal on mitu umbjärve, lõunaotsas ilusad liivarannad ja bretšarahnud.

Ühepäevane retk saarele sisaldab ca 12 km jalutamist.