Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate   

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Mägra kaasüürnikud VOL 2

rebasekutsikad
Lisaks mägralinnakutele võivad rebase koduks olla nüüd ka hakkepuidu virnad.
Tarmo Mikussaar
 

Ühe hakkepuidu virna ümber nägin mängivad rebasekutsikad. See seletab ka natuke asjaolu, et läheduses aastaid olnud rebaseurud olid tänavu tühjad. Miks rebasepere hakkepuidu virna urgudele eelistas, seda ei oska öelda. Rebastele ja kährikutele lisaks võivad põlluäärsetes virnades elutseda veel halljänesed, ernevad närilised, nirgid ning kärbid. Metsas lisaks eelpool toodutele metsnugised ja veel mitmed näriliste liigid. Lindudest olen kohanud linavästrikku, punaselg-õgijat, pruunselg-põõsalindu, musträstast, käblikut, punarinda jne.

Mägra kaasüürnikud VOL 1

kähriku pojad
Kähriku poegade elupaigana näeb nüüd ka hakkepuidu virnu.
Tarmo Mikussaar
 

Mägralinnakutes elavad vahel mäkradele lisaks ka rebased ja kährikud, ent seoses muutustega puidukasutuses on viimastel aastatel nende elupaikade valik laienenud. Meie maastike uueks nähtusteks on hakkepuidu virnad. Nagu ikka, loodus tühja kohta ei salli ja nii on ka nendesse virnadesse ennast uued asukad rutuga sisse seadnud. Enamasti eelistatakse natuke pikemalt seisma jäänud hunnikuid. Seal elab nii karvaseid kui sulelisi.

Ühest paar aastat seisnud virnast leidsin tänavu kährikkoera kutsikad - meie metsade ühed armsaimad loomalapsed.

Hiireviukaamera lõpetab ülekande

Pildi napsas Hagnat, LK foorumist

2. juulil nägime hiireviusid viimati pesal

 

Hiireviu      Buteo buteo

 

Ikka on nii, et ootad pesaelanikke veel nn „sünnikodu“ külastamas näha. Hiireviudel lõpeb side pesaga koheselt lahkudes (kindlasti on vahel erandeid).

Hiireviud asutavad endid sügisrändele septembris, oktoobris. Usutavalt kajastame sügisrände ajal toimuvat. Tänavu ilmavalgust näinud noorlinnud alustavad pesitsemast kolmandal kalendriaastal.

Tuult tiibadesse ning õnnestumisi peab noorlindudel soovima küll.

Laia levikuga pesaparasiidid võivad spetsialiseeruda

Autor linnuökoloogia teadur Marko Mägi

Õõnelindude, sealhulgas ka tihaste pojad on suhteliselt hästi kaitstud kiskjate eest, kuid nende pesadest võib leida erinevaid parasiite. Pesaparasiidid, kelle tegevust õõnsuse temperatuur ja õhuniiskus soodustab, võivad lindude verd imedes või sulgi süües oluliselt mõjutada nii vanalindude kui ka sirguvate poegade elukäiku (Alt & Mägi 2016: Ektoparasiidid ja nende mõju suluspesitsejatele lindudele).

Looduskalender

Minu Looduskalender

Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.

 

SAADA OMA LUGU

 

Kes teevad Looduskalendriga koostööd

Lugemistuba

Vana Looduskalender

KIK toetab

Väljaandja: MTÜ Fenolo [e-post: info@looduskalender.ee] [login]
Pildid, videod ja helid on autoriõigustega kaitstud!
Saidil olevat teavet võib kasutada, kui on viidatud selle allikale ja autoritele.
Veebiarendaja: Reisijutud.com
 
Veebimajutus.ee

Copyright 2025 · Looduskalender

Designed by Zymphonies

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.