Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Video salvestas LK team

Punase alapoolega leevikese isalindu tunnevad kõik

Leevike       Pyrrhula pyrrhula

Kevadtalviseid leevikesi on päris arvukalt näha ja linde võime samas ka kuulda. Vastu kevadet lagunevad lindude seltsingud ja moodustuvad paarid. Varsti siirduvad leevikesed kuusikutesse, et pesitsemiseks valmistuda ja sellest ajast saab alguse lindude peidulise elu periood. Haudepaare jääb meile pesitsema veidi üle saja tuhande ehk tegu pole ainult värvikate talviste külalistega.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Hallhanede lennupilt

Hallhani ehk roohani      Anser anser

Hallhanede kevadränne jääb vähemärgatavaks sest saabutakse väikestes salkades või sageli isegi paaridena. Teame ju, et hallhanede paari lahutab ainult ühe osapoole hukkumine.

Sisemaal võime hallhanesid kohata ülelennul sest linnud kuuluvad lääneranniku ühtede varaseimate rändurite hulka. Ettevaatlikud ja tähelepanelikud hallhaned jäävad toituma meie orasepõldudele, rannaheinamaadele või karjamaadele ja sellistel toitumisaladel võime kohtuda suuremate seltsingutega.

Omniva andis 10. märtsil uuendatud “Eesti fauna” markide sarjas välja kaks uut postmarki: aasta linnu ehk kormoraniga ning aasta kala ehk Euroopa angerjaga. Kormoraniga mark on järjekorras kahekümne viies aasta linnu postmark.

Ja aasta kala postmargi Euroopa angerjaga

Nii kormorani kui angerja margi kujundaja on Riho Luuse. Aasta linnu mark on fotomark, kormorani foto autoriks on Mati Kose.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Põldlõoke

Põldlõoke       Alauda arvensis

Nädalavahetuse ilusate ilmadega muutus põldlõokeste põhirände kõikjal märgatavaks, aga ilm muutub sel nädalal uuesti külmemaks ja sajusemaks. Sõna lõokesetalv ei ole meile võõras, aga isegi värskelt sadanud lumi sulab meil tavaliselt mõne päeva jooksul.

Pildistas LK team

Õitsema hakanud sinilill

Harilik sinilill        Hepatica nobilis

Ilmad olid möödunud reedest soojad ja päikeselised. Äsja õitsema puhkenud sinililletaimel märkame kas ühte või kahte lühikest õievart, mis õitsemise aegu pikemaks sirguvad, nii umbes kümne-kahekümne sentimeetristeks. Peened õievarred paistavad punakaspruunidena, aga on kaetud roheliste karvakestega, kuid lehetud.

Iga sinilille õis kasvab oma varre otsas. Need asetsevad lehtede kaenlas ja üks taim võib kasvatada kuni kaksteist õievart.