Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Puurmani vana mändi kutsutakse Jaani-Hansu männiks

Rekord nr. 340    Jämedaimad harilikud männid

Harilik mänd ehk pedajas       Pinus sylvestris

Harilik mänd on meie levinuim ja ühtlasi ainus meil looduslikult kasvav männilik. Kasvukoha suhtes äärmiselt vähenõudlik.

Pildistas Kristel Vilbaste

Oostriku allikas

Reedel, 3. septembril kell 12 algab Järvamaal Oostriku allika juurest retk, millega tähistatakse Eestis üheksandat korda allikate päeva.

Oostriku allikas on üks suurima püsiva väljavooluga allikas, andes sekundis kuni 100 liitrit vett.

Allikateuurija Kristel Vilbaste räägib allikate vetevõlust ja sellest, kuidas neid hoida. Edasi on igaühel võimalik matkata läheduses asuvale Eesti sügavaimale allikale, Sopa allikale ja 700 meetrist matkarada mööda ka eriliselt kauni sinise värviga Vilbaste allikatele.

LK foorum Julge rännust: LINK

Saatjatega varustatud lindude rändeteekonnad: LINK

Linnuvaatleda annab teada

Foto Arne Ader

Emane kuuse-käbilind. Temaga sarnase männi-käbilinnu nokk on paksem ja kael jämedam (www.loodusemees.ee)

Linnuvaatleja 2021. aasta määramisvõistluse 7. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli selle aasta seitsmendas voorus kokku 156, kellest algajate küsimustele vastasid 131 ja edasijõudnute omadele 25. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 40 ja edasijõudnutest 2 osalejat. Edasijõudnutest juhib seitsme vooru järel Merike Hiibus 33 punktiga, teist ja kolmandat kohta jagavad Anni Miller ja Laine Laidvee 30 punktiga. Algajatest jagavad maksimaalse 35 punktiga esikohta Ieva Ait, Ingrid Suhharov ja Andres Tamm.

Seitsmenda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Teada annab Kaja Lotman, Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik

Ilona Lepik laseb kõred tagasi kodupaika. Pildistas Kaarel Kaisel

Matsalu rahvuspargi külastuskeskuse kõrval asuvas ohustatud liikide taastamise keskuses hakkab lõppema järjekordne hooaeg. Kevadel loodusest kuivamisest päästetud ja taastuskeskusesse toodud kõre ehk juttselg-kärnkonna kudunöörides on tuhanded munad teinud suure muutuse.

Munadest koorusid kullesed: aja jooksul tekkisid kullestele jalad ja kadusid sabad. Nüüd on väikesed kõrepoisid ja -tüdrukud valmis naasma oma algsetesse kodupaikadesse. Kõrede taasasustamisega tegeleb Keskkonnaamet koostöös MTÜ Põhjakonnaga.