Eestimaa Looduse Fond juhib tähelepanu

Foto Arne Ader

Metsatee (www.loodusemees.ee )

Täna tutvustati metsanduse arengukava (MAK2030) uue juhtkogu koosseisu. Eestimaa Looduse Fond (ELF) toob välja, et juhtkogus puudub metsaelustiku asjatundja, mis on elurikkuse kriisi valguses väga tõsine puudus.

Metsanduse arengukava aastani 2030 uus juhtkogu koosneb üheksast inimesest, kelle seas pole ühtegi looduskaitsebioloogiaga tegelevat teadlast. “Ajal, mil teadlased üle maailma räägivad elurikkuse kriisist ja Eesti metsadest kaob 50 000 linnupaari aastas, pole kahetsusväärselt metsanduse arengukava juhtkogus kedagi, kes teadlasena metsaelustiku kaitsega tegeleks. Me ei tohi eirata elurikkuse kriisi tõsidust, seda aspekti süvitsi esindava teadlase puudumine ei võimalda luua tulevikku vaatavat arengukava,” nentis ELFi juhatuse esimees Tarmo Tüür.

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Jaanus Remm

Valgepõsk-lagled põllul

Haneliste kaitse ja ohjamise tegevuskava püüab leida tasakaalu põllumeeste ja looduskaitsjate huvide vahel

Keskkonnaamet kinnitas hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava, mis sätestab nende asurkondade säilitamiseks ning läbirändavate haneliste tekitatud kahjude ohjamiseks vajalikud tegevused järgmiseks viieks aastaks.

Eestis pesitsevate haneliste arvukus on püsinud viimase kümnekonna aasta vältel stabiilne – hallhanel 500-700 paari ja valgepõsk-laglel kuni 100 paari. Viimastel aastakümnetel on aga Eestist läbi rändavate raba- ja suur-laukhanede ning valgepõsk-laglede arvukus oluliselt suurenenud. Rände tippajal peatub meil hinnanguliselt kuni pool miljonit hane.

 Fotod Arne Ader

Laukhaned ( www.loodusemees.ee )

Suur-laukhani           Anser albifrons  

Rabahani                    Anser fabalis

Meile nimetatud pesitsema ei jää, ollakse toitumispeatusel ja mõlema liigi põhiränne lõpeb maikuu esimesel nädalal.

Pildistas Kaja Kübar

Pärnu lahe kolmemeetrised jäämäed Jaagupi lähistel

EOÜ annab teada

Möödunud esmaspäeval lõppenud Eesti Ornitoloogiaühingu ja Tartu Kunstimuuseumi korraldatud aasta linnu kuldnoka teemaline joonistusvõistlus tõi kokku tuhandeid väga kauneid pliiatsijoonistustega postkaarte.

Erinevates kunstitehnikates ja mitmesugustele materjalidele ning väga mitmekesiste töövõtete ja -vahenditega postkaardid saabusid igast Eesti maakonnast, kuid näiteks ka Ungarist, Saksamaalt ja Sloveeniast.

"Kokku saabus joonistusi koguni üle nelja tuhande. Ornitoloogi pilguga töid silmates oli hea meel tõdeda, et kuldnokka tunnevad joonistajad hästi – tõenäoliselt on kevadekuulutaja inimestele ikkagi silma ja kõrva jäänud," sõnas aasta linnu ettevõtmise koordinaator Margus Ots.