Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Kuldnokad raagus haaval. Matsalu

Kuldnokk      Sturnus vulgaris   

Hilissügisene aeg, aga Ilm püsib pehme ja üsna soe. Aastaajale kohaselt tibab vahel veidi vihma ja puhub ka tormi mõõtu tuult.

Hoolimata kõigest võime veel märgata põhja- ja idapool pesitsenud kuldnokkade rändesalkasid. Rände lõpetavad külmenevad ilmad ja veekogude jäätumine. Kuldnokad on tõeliselt head lendajad, aga jäävad värvuliste pingereas napilt alla pääsukestele. Soodsate ilmaolude korral võib kuldnokaseltsingu päevaränne olla kuni tuhande kilomeetrine ja nii jõuavad linnud kiirelt oma madalmaade talvitumisaladele.

Eesti Loodus 25. fotovõistlus

Parima pildi aasta linnust käost tegi Erik Mandre

Kolmapäeval, 6. novembril toimus Tartu loodusmajas ajakirja Eesti Loodus 25. fotovõistluse autasustamine. Eesti Ornitoloogiaühing andis eriauhinna parima aasta linnu foto eest Erik Mandrele.

Käo aasta meeskond valis paarikümne laekunud käofoto seast oma lemmikuks Erik Mandre töö „Lend õhtuvalguses“. Autor kommenteeris võidupilti nii: „Kägu on meie aasta lind 2024. Olen püüdnud sel kevadel teda ka rohkem silmata ja selle käigus on õnnestunud saada mõned lennuhetked sellest omamoodi põnevast linnust.“

 

Pildistas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Näidistahvel õpperajal

Oktoobrikuu keskel avas Eestimaa Looduse Fond Maarjamäel Filmimuuseumi taga vääriselupaikade õpperaja, mis pakub kindlasti huvi igas eas loodusesõpradele. Maarjamäe pangametsa vääriselupaikade raja muudavad huvitavaks nii looduslikud pinnavormid, kui VEP liikide kooslused.  Umbes poole kilomeetri pikkune õpperada on igati kohane, et linnaloodust paremini tundma õppida tänu pildilistele infotahvlitele.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed kutsuvad osalema      

Laupäeval, 9. novembril kell 18 toimuval loodusõhtul räägib loodusajakirjanik Kristel Vilbaste sellest, kuidas loodus talveks valmistub.

Talve tulek on looduses alati eriline aeg, mil paljud elukad ja taimed valmistuvad külmadeks kuudeks. Sügisel, kui päevad jäävad lühemaks ja temperatuurid madalamaks, algavad taimedel ja loomadel mitmed olulised muutused.

Miks lähevad sügisel lehed kollaseks või miks on mõned vahtrad punasemad kui teised? Miks lõdisevad lehetamme lehed puu küljes terve talve või kuidas veetaimed veepõhja lähevad? Kas inimesed peaksid samuti minema talveunne või piisab soojadest sokkidest ja ravimtaimeteest? Nendest küsimustest ja muust räägib Kristel Vilbaste juba sel laupäeval, 9. novembril kell 18 toimuval loodusõhtul.

Koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Peipsi tint. Illustratsioon Kalapeedia, kalapeedia.ee

Rekord nr. 810          Peipsi tint

Peipsi tint       Osmerus eperlanus morpha spirinchus