Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Talumaja Sandra külas. Soomaa ( www.loodusemees.ee )

Pea pooled, kes suvel minu juurde šamaanikursusele tulevad, tulevad küsimusega, kuidas leida oma kodu.

Oma kodu ja maakodu leidmine on eestlase jaoks ülioluline küsimus. Küllap teate praegugi kedagi oma sõpradest, kes kinnisvaraagendiga mööda Eestit ringi sõidab. Sest eestlase unistus on elada talumajas.

Ja kui esimese tunde põhjal mõnus talukoht leitud, siis hakatakse vasktraadist tehtud pildaga ringi käima, et kas maja on ehitatud veesoonte ristumise paika ja kas seal elada kannatab. Veesooni kardetakse, sest lood nende jõust hirmutavad.

Aga sageli ongi vanad talud ehitatud just vägevate veesoonte paika, sest vett on inimese eluoluks vaja. Ilma korraliku kaevuveeta kodu pole mõtet osta. Vaid uued, kolhoosiajast hiljem rajatud elamud pole allikasoonte peal.

Veebikaamera pilt Solo, LK foorumist

Kell kolm otsustasid kurepojad all olevate rõngastajate tegevust jälgides pesalt lahkuda…

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Täna oli Kotkaklubi linnumeestel tõsine tööpäev plaanis. Lisaks rõngastamisele said mõlemad kurepojad omale ka „seljakotiga“ raadiosaatjad.

Tallinna Botaanikaaed kutsub legendaarsetele roosipäevadele

Tallinna Botaanikaaed ootab 13. ja 14. juulil kõiki roosipäevadele nautima roosimaailma võlusid. Sel aastal on tähelepanu keskmes tugevalõhnalised roosid, mis on rosaariumis tähistatud eritähisega. Värvikas ja õiterohkes rosaariumis on kuni sügiskülmadeni võimalik õitsemas näha ligikaudu 680 sorti roose 31 sordirühmast.

„Roosid kui hurmavalt lõhnavad lillede kuningad on inimesi paelunud juba tuhandeid aastaid. Lisaks kaunile välimusele hinnatakse neid ka tarbetaimedena. Lisaks kaunitele sordiroosidele pöörame erilist tähelepanu ka kibuvitsadele, kes on ajakirja „Eesti Loodus“ valikul 2019. aasta puu Eestis,“ räägib roosipäevade kuraator Toomas Türk.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Rabamurakas ( www.loodusemees.ee )

Räägin teile ühe saladuse välja – murakad on rabades valmis. Ehk küll veel mitte päris mädapead, aga ilusad punased nupukesed küll. Kes sel nädalavahetusel rappa ei lähe, see murakat ei saa.

Tänavu on murakad sooelaniku Aivar Ruukeli sõnul raba äärtes, laugaste vahele pole neid mõtet otsima minna. Põhjus ilmselt selles, et mai lõpus oli meil öödes üksjagu külma, mis rabamuraka õied lagedal ära näpistas. Madalate männijässide vahel oli valgetel murakaõitel üksjagu õnne, nii et korvitäie ikka saab korjata. Kui just eelmine korjaja pole teie ees läinud. Ja muraka – selle Eesti ühe kalleima marja puhul kehtib põhimõte, kes ees see mees.

Fotod Arne Ader

Angervaks (www.loodusemees.ee )

Harilik angervaks        Filipendula ulmaria

Tänavu on rohttaimede kasv kõikjal võimas ja õides angervaksakogumid kaugelt märgatavad.
Kohata võime taime kõikjal, kus vähegi niiskemat kasvukohta, aga jõe-, oja- ja järvekallastel võime sattuda päris „angervaksametsa“, kus taimedel kasvukõrgust „väikese mehe jagu“. Taime varte alumised osad on lehtede varjus puitunud, lisaks katavad veel kogu vart karedad sooned, seega võib sellise padriku läbimine osutuda üpris keeruliseks.