Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Harilik näär ( www.loodusemees.ee )

Meie peres on üks “tüütustaim”, mida alati lapsele näitan, kui kusagil kohtan. See on harilik näär. Kui püüan jalutades, teda nähes, jälle temast rääkima hakata, siis kostab kiiresti “Jah, ma tean! Jah, ma tean!”

Aga ma räägin siis teile. Näär on selline pisike sarikõieline. Väga, väga kidur putk. Lehed meenutavad natuke pihlakalehti, kuigi lehekesed on veidi rohkem nagu täissöönud, palju ümaramad. Taime alumises osas on nende lehtede suurem kodarik, aga ülevalt on ta täiesti lehitu. Seal üleval on maikuus ilus pisike, valgete õite sarikas. Ja just õitsemise ajal me teda märkame.

Muul ajal on taime leidmine päris keeruline, kuigi just praegu on õige aeg tema juuri ravimtaimena varuda.

Video salvestas Ahto Täpsi

Seitsetäpp lepatriinu        Coccinella septempunctata

Ilusate sügisilmadega võime värvunud sügislehtedel märgata oma toimetamistega tegelevat seitsetäpp lepatriinut.

Arvata on, et inimeste seas kõige tuntuma putukaga ja mitte ainult meil vaid tegelikult kogu Euroopas on lepatriinud armastatud ja hoitud ning neile liiga tegemine toovat tegijale „halba õnne“ – eelnimetatu on igivana tõdemus.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Oos Kõrvemaal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 22. Pikimad oosid.

Eesti pikimad oosid leiab Neeruti-Porkuni oosistikust. Kokku ligikaudu 14 kilomeetrit. Algavad nad siis Neeruti maastikukaitseala põhjaosast, Sõmeru-Pärnu maanteelt ja lõppevad Porkuni maastikukaitsealal, Porkuni lähistel. Tegu on pikimate Eesti oosidega.

Kaljukotka poeg pesal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 23. Vanim kotkapesa on ca 75 aastat puus püsinud Sirtsi soo kaljukotka pesa.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Porr ( www.loodusemees.ee )

Käisin tütrega peale kooli Tartus Toomemäel jalutamas. Ja lisaks lummavale lehekullale, seisavad selles ilus ka sünkmustad vahtratüved. Aga neil puudel on elu. Just praegu tulevad sügavalt metsarüpest välja sellised linnud, keda me tavaliselt oma kodude ümber ei näe. Üks neist salapärastest saadikutest on porr. Nägime teda vilkalt ümber puu askeldamas ja peaaegu nii lähedalt, et puuduta või käega. Linnuke pole metsasügavuses inimkoletisi näinud.

Porr on imepisike linnuke. Vanarahvas on teda rähniks pidanud. Ja nimegi on ta rähnide põristamisest saanud.