Kirjutas ja Vikerraadio saates „Ökoskoop“ luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Tuisk maanteel

Mulle meeldivad tormised päevad. Just see, kuidas tuul vaimuna korstnas ja majaseintel ulub. Lauldes laulu, mis omajagu hirmutavalt ürgne, aga ka looduseitkuna lummav.

Sellist tuult kuuleb meil ikka andresepäevast, 30. novembrist kuni talve alguseni välja. See on aeg, kuhu jäävad meie kõige teed-matvamad tuisud, Padaoru Monicat ehk veel mäletate? Ja millal kõige vihasem tuisulume lend tuleb, ei suuda ka kõige paremad ilmaennustajad ette ennustada. Ta lihtsalt tuleb. Tuleb siis, kui ilmaennustajad on teda juba kaks korda hirmutanud tulema, tuleb kolmandal tormipojal.

Videod salvestas Aureus, LK foorumist

Novembrikuu lõpupäevadel salvestatud videod. Kus mujal – ikka samas kandis, kus veebikaameragi. Selles videos näeme, et vanem isend ei soovi noorema loomaga toidulauda jagada

Šaakal ehk harilik šaakal          Canis aureus

Isendid käituvad sageli „meeleolust ja tujust“ lähtuvalt.

Foto Arne Ader

Sinikaelajäljed lumel

Teistkordselt toimunud Linnuvaatleja määramisvõistlus on lõpule jõudnud ning on hea meel tõdeda, et Eestis on palju häid linnutundjaid. Sel korral oli veebruarist novembrini kestnud määramisvõistlusel sadakond osalejat rohkem – kui eelmisel määramisvõistlusel lõi kaasa 146 osalejat, siis sel aastal pani oma teadmised proovile 229 nutikat linnuhuvilist. Suur aitäh kõikidele osalejatele!

http://linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2018

Viimases, 10. voorus oli osalejaid kokku 94, sealhulgas algajaid 70 ja edasijõudnuid 24. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 15 ja edasijõudnutest 7 osalejat.

Viimase vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

Pildid napsas veebikaamerast IceAge, LK foorumist

Äsja kudenud emaskala, pöörake tähelepanu  kehalohule pärakuuime kohal

Jõeforell ehk hõrnas        Salmo trutta morpha fario

Kolmandat ööd tekkib koelmule jääkaas, mis senini on päeva peale ära sulanud – näis kuidas edaspidi? Põuase suve tõttu veevaene Lavi allikas toidab koelmut tagasihoidlikkult. Voolutugevus peaaegu puudub, seega pole midagi takistamas allikalisele veele jääkatte tekkimist.