Video salvestas Fleur, LK foorumist

Isaslind Tõnn toob pesasse püütud närilise, et emaslind Tiiu söödaks kotkapoega

Suur-konnakotkas        Clanga clanga

Tegelikult ootas see lugu kirjutamist, kui teine kotkapoeg oleks koorunud.

Teadupärast munes emaslind Tiiu esimese muna pesasse 22. aprillil ja järgmise, kas 25. või 26. aprillil. Suur-konnakotkad hakkavad pesal hauduma koheselt peale esimese muna munemist.

Kotkapoeg koorus 1. juunil ja senini pole teisest munast kotkapoega koorunud. Tavaliselt lennuvõimestubki suur-konnakotkaste pesast vaid üks kotkapoeg.

Eesti Folkloorinõukogu annab teada

Veel viimaseid päevi on võimalik registreeruda 9.-10.juunil toimuvale Päritud väärtuste ööpäevale, mille selle aastane teema on “Maastik loeb ja kõneleb”.

Maastik ja sellega seotud pärimuslikud teadmised, kohanimed, lood, uskumused, tavad ja hoiakud, aga samavõrra ka meie kogemused ja teod kujundavad Eestist meie kodu.

Elame loodus- ja kultuurimaastikul, mille on meile hoidmiseks ja edasiloomiseks pärandanud esivanemad. Mida paremini seda pärandit tunneme, seda paremini oskame seda ka hoida ja kasutada.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Lodjapuu  õisik

Nädal  oli  soe  ja  päikesepaisteline.  Kõige  soojemaks  päevaks  kujunes  teisipäev,  kui  õhus  tõusis 

termomeetrinäit  27  kraadini.  Maksimaalne  õhutemperatuur  ulatus  25...26  kraadini  ka  laupäeval  ja  pühapäeval. 

Samas  olid  ööd  veel  jahedad  ja  minimaalsed  õhutemperatuurid  langesid  enamikel  öödel  alla  10  kraadi.  Kõige  külmem  oli  reede  varahommik,  kui  õhus  oli  sooja  ainult  kaks  kraadi  ja  maapinna  lähedal  esines  öökülma  – kahe  sentimeetri  kõrgusel  mulla  kohal  -0,4  ja  rohul  -3,4  °C. 

Vähest  vihma  sadas  nädala  jooksul  ainult  laupäeva  hommikul,  mis  tegi  lühikeseks  ajaks  asfalttee  märjaks.  Ilmajaam  registreeris  sademete  summaks  sellel  päeval  0,0  mm. 

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnupesade esmaseks ülesandeks on järglastele turvalise kasvukeskkonna tagamine. Suurte lindude pesad võivad aga lisaks pakkuda pesitsusvõimalusi väiksematele liikidele. Näiteks valge-toonekure (Ciconia ciconia) pesi kasutavad mitmed, eelkõige valge-toonekurega sama elupaika jagavad väikesed värvulised – kõige sagedamini kodu- ja põldvarblane (Passer domesticus, Passer montanus) ning kuldnokk (Sturnus vulgaris). Pesakaaslejad ei raja oma pesa valge-toonekure pesatasapinnale, vaid alumistesse kihtidesse, kus pesamaterjaliks kasutatud oksarisu vahel leidub sobilikke õõnsusi ja avausi.