Veebikaamera pilt UteL, LK foorumist

Perekonna päevane puhkehetk

Must-toonekurg        Ciconia nigra

Suurem kurepoeg on kaks päeva vanem, nooremad koorusid samal päeval. Arvatavalt viljastamata muna seisab veel pesa veerel…

Veebikaamera pilt Anne, LK foorumist

ERR arhiiv

LINK

Autorifilm valmis Rein Maranil Eesti Telefilmis 1981 aastal.

Kõre on Eesti üheteistkümnest kahepaikse liigist ohustatuim. Veel nelikümmend aastat tagasi laialt levinud liigil on tänapäeval vaid viisteist elupaika.

Kõre elab avatud maastikus – liivikutes ja madalmurustel rannaniitudel, sigib sealsetes madalates soojades veekogudes, kus pole kulleseid söövaid kalu ja talvitub kivi- või liivakuhilates.

Nime on saanud kõre kaugele ulatuva kõriseva hääle järgi. Varem oli see hääl kõikjal rannaniitudel tavaline, nüüd võib kõre pulmalaulu kuulda vaid üksikutes liivakarjäärides, liivikutel ja rannaniitudel Eesti lääneosas, Harju- ja Pärnumaal.

Keskkonnainspektsioon annab teada

Keskkonnainspektsioon tuletab puhkajatele ja loodusesse minejatele meelde, et veekogude kallastel on väljaspool teid autode, ATVde, krossirataste ja muude mootorsõidukitega sõitmine keelatud.

Keelust üleastumisi esineb aastaringselt, kuid probleemid sagenevad kevadel ja suvel, kui inimesed suunduvad loodusesse puhkama ja vaba aega veetma. Nii on Tartumaa inspektorid käinud sel nädalal Vorbusel korrale kutsumas Emajõe kaldale sõitnud kalamehi. Kahel õhtul on jõe äärest tagasi suunatud 13 autot.

Tartumaa büroo juhataja Tanel Türna sõnul viidatakse enamasti siltide ja keelumärkide puudumisele, mistõttu ei olda piiranguvööndist ega seal sõitmise keelust teadlikud. Samas on ka neid, kes inspektorite autot nähes hakkavad kiiresti ümber parkima.

Olukorda selgitab Aivar Leito

Foto Arne Ader

Valgepõsk-lagled

Valgepõsk-lagle      Branta leucopsis

Tähelepanelik linnuhuviline kindlasti märkas, et kevadel peatunud valgepõsk-lagled lahkusid üsna varakult, valdavalt juba mai teisel dekaadil. Enamasti toimub nende läbiränne ja äraränne meilt mitme lainena 15-25 maini.

Valgepõsk-laglede kevadrände mudeli järgi on nende stardimoment peatuspaigast Eestis samaaegselt nii juhuslik kui ka determineeritud kusjuures ükski faktor eraldi ei ole määrav üheselt.