Pildistas ja arutles Kaisa Berg

Kuu aega tagasi kasvas siin veel männimets. Enamik neist puudest oli seemnest võrsuma hakanud 1873. aasta paiku. See tähendab väga kaua aega tagasi, kui mõelda meie riigi vanusele või ühe inimelu kestusele. Need puud olid vanemad kui Eesti Vabariik, mis tähistab peagi 100. aastapäeva, ning hakkasid võrsuma enne seda, kui sündis mu vanaema vanaema.

Tänaseks on sellest riigile kuuluvast metsatukast jäänud alles vaid palgivirnad, hake ja kännud.

Mänd võib elada Eestis 350 kuni 500 aastaseks. See tähendab, et need terved ja elujõulised puud oleks võinud elada veel aastasaja või mitu ning pakkuda puhkekohta inimestele ning elupaikasid teistele elusolenditele. Seadus lubab seesuguse männiku 90-aastasena lagedaks raiuda.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Lumekakk (Bubo scandiacus) on tsirkumpolaarse levikuga arktiline lind, kes pesitseb Põhja-Ameerika, Aasia ja ka Euroopa tundraaladel. Varem arvati, et liigi ulatuslikul levialal elab kokku umbes 200 000 lumekakku, kuid viimaste aastate uuringud näitavad varemarvatust palju lokaalsemat levikut ning kordades madalamat liigi arvukust – 14 000 paari ehk 28 000 suguküpset isendit. Kuna lumekaku arvukus kõigub suurel määral koos saakloomade (peamiselt lemmingud ja teised närilised) arvukuse muutustega, võib toiduvaestel aastatel lumekaku koguarvukus langeda 7000, võibolla isegi vaid 5000 paarini. Euroopas, peamiselt Venemaa arktilistel aladel elab hinnanguliselt 700-2300 paari lumekakke.

Rajakaamera pildid ja kirjutis Tiit Hunt, www.rmk.ee

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Šaakalikaamera kõrval kadaka küljes oleva rajakaamera salvestisi vaadates tuli üllatusena, et kolmele pildile oli jäänud punahirv – kell kaks öösel.

Punahirv       Cervus elaphus

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Tihastest võib kaamera vahendusel näha ka salutihast, endise nimetusega sootihast. Talvel tegutsevad salutihased segasalkades koos teiste tihastega ning külastavad meelsasti ka lindude toidumaju – lisaks peamiselt putukatele ja teistele väikestele selgrootutele on salutihase toiduks talvepoolaastal ka taimede seemned. Kui kahtlustate, et mõni salutihane käib toidumaja juures sagedamini kui ta seemneid süüa jõuab, siis teadke, et salutihasel on kombeks soetada mustadeks päevadeks talvevarusid. Varude asukohta suudavad nad meeles pidada tänu hästi arenenud hipokampusele ehk ajukoore osale, mis aitab asju meelde jätta. Võrreldes rasvatihasega on salutihase hipokampus kolmandiku võrra suurem.