Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja määramisvõistluse 3. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 69, kellest algajaid 40 ja edasijõudnuid 29.

Kõigile viiele küsimusele vastasid algajate hulgas õigesti 23 ja edasijõudnutest 11 osalejat. Vastuseid koos selgitustega saab vaadata 3. vooru küsimuste juurest: algajad ja edasijõudnud.

Loo kirjutas ja video salvestas Mati Sepp

Igal loomaliigil on oma elutsükkel looduse ökosüsteemis. Sündimise hetkest alates on noored ilmakodanikud osa sellest suurest süsteemist.

Kevadel lõpul toovad metskitsed ilmale üks kuni kolm talle ,kes varjavad ennast kiskjate eest rohu kaitsvas rüpes. Noores eas abitud ning sõltudes täielikult emasloomast on talled kerge saak kiskjatele (rebane, ilves, hunt, aga neile on lisandunud nüüdseks uus liik - šaakal).

Šaakal saab olema ilmselt tulevikus metskitse tallede jaoks tõsine katsumus. Sest šaakalite võime õppida küttima erinevaid saakloomi on tuntud üle maailma. Pole kahtlustki, et uustulnuka jaoks on kergesti õpitav, kuidas abitud talled noores eas rohust üles leida.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kuigi kaameraga pesakastis rasvatihase poegi üle lugeda ei ole lihtne – kas on vanalind pesal poegi soojendamas või ei paista üksteise peal olevad pojad välja -, saab Looduskalendri foorumist lugeda, et tõenäoliselt on kõik kaheksa poega koorunud.

Kaameraga pesas koorusid pojad märkimisväärse asünkroonsusega. Kui tavaliselt kooruvad pojad ühe ööpäeva jooksul, siis selles pesas oli esimese ja viimase poja koorumise vahe vähemalt kolm, võibolla isegi neli ööpäeva.

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Kolga looduse õpperada asub Pärnumaal Kolga oja kaldaid palistavas vaheldusrikkas metsas. See on suurepäraseks vahelduseks muidu suisel ajal peaasjalikult rannal peesitamisega seonduva Pärnumaa avastamiseks.

Raja kaks haru pikkusega 1,5 ja 3,5 km annavad ülevaate elust luitemännikus ja vaikse metsaoja kallastel. Kahjuks on rajal asuv väike allikas kuiv, kuid palaval suvepäeval matkates saab end värskendada ja hinge tõmmata lähedalasuvas piknikuvarustusega puhkekohas. Telkimiseks peab küll liigtallamise tõttu teise koha leidma, näiteks sobib selleks suurepäraselt ca 5 km kaugusel asuv RMK Matsiranna telkimisala.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

1873. aasta 16. juunil märkas ornitoloog Valerian Russow Läänemaal Väike-Rõude deltas valgetiib-viire paari. Nagu tol ajal kombeks, käis lindude vaatlemine püssiga ehk huvipakkuvad linnud lasti maha. Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi preparaatorina töötanud Russow tegi lastud valgetiib-viirestest topised, mida säilitatakse Eesti Loodusmuuseumis. Kuna topiseid tehes selgus, et emaslinnul oli välja arenenud munemisvalmis muna, on antud juhul tegemist ka esimese valgetiib-viire pesitsusjuhtumiga Eestis.