Video salvestas Liz, LK foorumist
Kassikakk Bubo bubo
Suured linnud – pikk on haudeaeg ja pikalt veedetakse pesaelu. Kassikakkude pojad koorusid aprilli viimasel dekaadil ja haudeaeg kestis 35 päeva.
Videos näeme, kuidas emaslind hoiab saaki endale ja lõpus lendab söödavaga koos minema, et kakupoegi maapinnale meelitada – nälg on muidugi heaks abimeheks. Üleeile õhtul läks esimene noor kassikakk lendu ja tegutseb kusagil pesa lähistel maapinnal (vanalinnud on selleks kindlasti mingi sobiva koha valinud).
Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart
Kullerkupp
Esmaspäeval oli pilves ilm, sadas vihma ja sooja mõõdeti päeval ainult 14 kraadi.
Teisipäeval hakkas päike paistma ja termomeetrinäit tõusis varjus juba 22 kraadini. Kogu järgnev nädal kujunes soojaks. Päeviti ulatusid õhutemperatuurid 19...24 kraadini, öösiti langesid 6...13 kraadini.
Sadas sageli ja mõnel korral oli müristamist kuulda. Nädala sademete summaks kogunes Jõgeva ümbruses 25...32 mm. Kõige sajusem oli neljapäev, kui ööpäevaseks sajusummaks mõõdeti 17-20 mm.
Põllud ja peenrad aias said pikka aega kestnud kuiva järel vihma poolt lõpuks ometi korralikult kastetud. Taimed, sh ka umbrohi, hakkasid jõudsalt kasvama.
Õunapuud lõpetasid õitsemise, sirelite õitseaeg jätkus. Marjapõõsastel olid rohelised marjad küljes.
Ornitoloogiaühing annab teada
Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevad Raplamaal Valgul 2011. aastal / foto: EOÜ arhiiv
Eesti Ornitoloogiaühingu avatud suveseminar ehk suvepäevad toimuvad sel aastal 17.-18. juunil Läänemaal Pürksis. See on linnuhuviliste suurim kokkusaamine Eestis, mis toimub juba 21. korda. Suvepäevad on avatud kõigile huvilistele, osalemiseks ei pea olema ühingu liige.
Programmis on ettekanded Silma looduskaitseala lindudest ning Osmussaare loodusest ja inimestest. Toimuvad linnu- ja kultuuriretked. Eraldi tegevused on lastele ja noortele. Siit leiad programmi, registreerimisvormi, osalustasud jm olulise info. Registreeruda saab 15. juunini. Suvepäevadel osalemise eest saab tasuda kohapeal sularahas (Pürksis sularahaautomaati ei ole).
Video Kalle Pihelgas
Foto Tiit Hunt
Mudasema põhjaga merelaht - pole paremat kudekohta
Hõbekoger Carassius auratus gibelio
Koetakse suve alul: eelistab mudasepõhjalisi veekogusid, kus koevad taimedele.
Võõrliik toodi meile 1948 aastal ja asustati Maardu ja Kahala järvedesse. Tänaseks koevad üle kümnekonnas järves ning riimveelistes lahtedes. Kohati on hõbekogred päris massiliseks muutunud.
Tavalisemad isendid on 15 kuni 25 sm pikkused, kaaludes paar-kolmsada grammi.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.