Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Pesakastide juures kuldnokkade toimetamisi jälgides võib toitu manguvate poegade häälitsuste põhjal järeldada, et vaatamata hilisele ja külmale kevadele on paljudel kuldnokkadel pojad juba koorunud.

Täna, 14. mail olid Tartumaal Vana-Kuustes kuuest kontrollitud pesakastist viies ühe- kuni kolmepäevased pojad. Vaid ühes pesas olid alles munad, kuid seal alustasidki kuldnokad munemisega teistest nädalajagu hiljem.

Video salvestas Mats Kangur

Foto Jaan Mitt

Küllap vanem teab, millised raskused põdravasika eale kohased on

Põder          Alces alces

Põdralehmad alustasid poegimisega meie metsades aprilli viimasel nädalal, aga põdraasurkond täieneb uute ilmakodanikega kogu maikuu vältel.

Noortel, paari aasta vanustel esmakordselt poegivatel põdralehmadel sünnib tavaliselt üks vasikas. Emasloomade vanuse kasvades ja hea toitumuse korral võib vasikaid sündida kaks ning aruharva kolm.

Vastsündinute kaal võib päris tublisti kõikuda: jäädes kuue ja kuueteist kilo vahemikku. Tragid vasikad hakkavad lisaks emapiimale pea kohe ka rohtuliblesid näksima.

"Oleme ilusad". III koht ja parim orhideepilt Looduse Aasta Foto 2017 konkursil. Autor: Arno Peksar

Pühapäeval tähistatakse mitmel pool Eestis koos emadepäevaga ka looduskaitsepäeva. Tänavu on sellel tähtpäeval juubel – 60 aastat tagasi, 1957. aastal toimus Jaan Eilarti algatusel esimene looduskaitsepäev, alates 1958. aastast on see aga üldrahvalik tähtpäev, mis paigutati teadlikult emadepäevale, mis oli tol ajal keelatud.

Kell 17 algab Jõhvi kontserdimajas Eesti Looduskaitse Seltsi korraldamisel tasuta kontsert-loodusõhtu, mille avab keskkonnaminister Marko Pomerants. Suurelt ekraanilt näidatakse Looduse Aasta Foto 2017 võistluse 600 parimat pilti. Laulab bariton Jassi Zahharov, helipilte loovad Margus Kappel (klaver) ja Peeter Malkov (flööt, elektroonika).

Kirjutas Kalle Eller
Fotod Arne Ader

Palumets

Kuidas siis ikkagi oma vara säästlikult majandada? Nii, et Sinu maadel kasvaks ilus mets aastakümneid ja võib-olla isegi aastasadu, aga aegajalt oleks ka tulu loota. Üheks võimaluseks on rajada endale püsimets.

Inimese istutatud-külvatud mets on enamasti üheliigiline, seal kasvavad, kas ainult kuused, männid või näiteks kased. Kindlasti on seal puud ühevanused, nad saavad vanaks ühel ja samal ajal ning kui inimene neid maha ei raiu, variseb neist enamik kümnekonna aasta jooksul.

Fotod Arne Ader

Musträhni pesa

Musträhn        Dryocopus martius

Tegu on Euroopa suurima rähniga, aga kus siis meie musträhnid elutsevad ja pesitsevad? Meie musträhnid on enamalt jaolt paigalinnud, vaid noored isendid rändavad ja pesitsevaid paare võib meie metsades elutseda kuue ja üheksa tuhande vahel.