Fotod Arne Ader

Nurmenukk

Harilik nurmenukk        Primula veris

Pühapäevaga saabus nurmenukuaeg meie rannikualadele. Legendid pajatavad, et just nurmenuku õitsele puhkemine saab selleks võluvõtmeks, mis päikesekiired valla päästab, et maapinda tõeliselt soojendama hakata.

Nurmenukud eelistavad lubja- ja toitaineterikkaid, aga mitte liigniiskeid kasvukohti: niite, metsaveeri, avatud ja helgeid lehtmetsi, aia- või pargimurusid. Kuigi nurmenukku leidub kõikjal jäävad kaunimad kasvukohad meie saarte poole, kui tõmmata mandrile mõtteline diagonaal Pärnust Narvani, siis ikka lubjarikkamatele aladele.

Kirjutas, pildistas ja droonivideo salvestas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Tartu-Kallaste maantee ääres kasvab üks enamlevinud looduslik nartsissiliik. Tõsi on, et enamlevinud on see liik küll Vahemeremaade mäestike jalamil asuvatel niitudel. Lääne- ja Kesk-Euroopa ongi kollase nartsissi (Narcissus pseudonarcissus) algne kasvukoht.

Eestis on ainuke naturaliseerunud kollase nartsissi elupaik vaid Tartu lähistel Sookaldusel, kus ta just praegu õitseb.

Pildi napsas Seira, LK foorumist

Veidi enne kella kümmet võisime tõdeda - kolmas muna pesas

Kalakotkas        Pandion haliaetus

 

Millal, siis munad pesasse muneti? Emaslind Irma munes esimese muna 2. mail, järgmise 5. skp-l ja viimase täna hommikul ehk siis 8. mail.

Teada annab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Eile, 6. mail pildistas loodusfotograaf Janek Joab Võrumaal Antsla lähistel Antsu külas Eestis haruldast eksikülalist purpurhaigrut.

Purpurhaigur. 06.07.2017, Antsu küla, Võrumaa. Erinevalt hallhaigrust on purpurhaigru pea, kael ja tiiva kattesuled punakaspruuni tooniga. / foto: Janek Joab

Fotod Arne Ader

Aas-karukell

Aas-karukell      Pulsatilla pratensis

Armsad kevadised õitsejad on kogunisti karvased: nii varred, lehed, kui õied.

Aas-karukella õied hoiavad õitsemise aegu longu ja karvased lehed on samuti nähtavale ilmunud.

Taimed kasvavad liivasel pinnasel ning hõreda rohukattega aladel. Kauneid kasvukohti leiame mererandadelt. Alles pärast õitsemist ajab õievars ennast sirgu, kasvades märgatavalt pikemaks nõnda on hõlpsam tuule abil oma seemneid levitada.