Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Kobras ja kaabel

Pildistas ja kirjutas Katrin Kaldma 

Koprapuu, mis kõrgele puuotsa viidud kaabli maha tõi. Õnneks jäi päikesepaneel oma kohale

Uue aasta algus tõi kaamerale mõned puhkepäevad. Kobras langetas puu, puu langetas kaabli ja kui must ja jäme kaabel juba maas lamas, siis selleks, et veenduda, kas tegemist pole mitte puuoksaga, proovis kobras seda paarist kohast järele. Ei olnud.

Millal täpselt puu kukkus pole võimalik öelda, kuid kindel on see, et pildiühendus katkes 12. jaanuaril ja taastus Omari abiga 16. jaanuari pärastlõunal. 

Mitmeid kuid väldanud kõrge veetase raskendab kaameraklaasi hooldust, aga loodetavasti õnnestub siiski lähiajal vaade selgemaks saada.

Põdra-aasta avamisel saab ülevaate meie metsade hiiglase käekäigust
Avapilt
Aasta Loom E, 03.02.2025 - 12.10
Sisu

Põdrale pühendatud aasta avasündmus toimub neljapäeval, 06. 02. loomaaia keskkonnahariduse keskuses kell 18. Loomaaias näeb Eesti uhkemaid põdrasarvi, saab aimu meie metsahiiglase populatsiooni seisundist ning kuuleb ansambel Lüü-Türri laulu.

Foto: Tarmo Mikussaar
Tekst: Helen Arusoo

Loodusemehe pildipank – rajakaamera pildid

Rajakaamera pilt ja tekst Arne Ader, loodusemees.ee

Rajakaamera annab suurepärase võimaluse öise eluviisiga loomade jälgimiseks. Siinsele fotole jäädvustatud valgejänes on pildistatud täiskuuvalgel, ilma lisavalgustuseta. Algses kaadris esinenud häiriv teralisus on kaotatud tehisintellekti abil. Kuuvalguses filmimist on võimaldanud rajakaamera Sony Starvis sensor

Tänavusel näärikuul jõudsid Loodusemehe pildipanka esimesed rajakaamerapildid – kokku umbes sadakond. Kulus tervelt neli aastat, enne kui söandasin seda teha. Rajakaamera sättimise oskused omandasin kiiresti. Hoopis keerulisem lugu oli müra ja värvimoonutuste eemaldamisega tillukese sensori poolt jäädvustatud kujutistelt. Lõpuks tuli lahendus läbi tehisintellekti arengu.

Hundinuiad hakkavad silma

Pildistas LK team

Kogu Eestis levinud laialehisele hundinuiale kasvab meil vähemal määral ka ahtalehist sugulast

 

Laialehine hundinui        Typha latifolia

 

Kui laialehise hundinuia tõlvik on vähemalt kahe sentimeetri jämedune, siis ahtalehisel umbes sentimeetrine. Kuid liikide vahe paistab välja ka taime lehtedest: ahtalehisel jäävad lehed umbes sentimeetristeks ja laialehistel oluliselt laiemateks.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.