Foto Arne Ader

Veebikaamera tõmmis Tatyana, LK foorumist

Lõotalv sinililledega ( www.loodusemees.ee )

Lõokesetali on aprillis tulnud meie paarisaja aastaste ilmamõõtmiste ajal olenemata talve iseloomust pea ¾ selle aegrea aastatest.

Meie looduse hetkel vallanud lõotalv, kui osa lindudest juba pesitseb ja teine osa endid selleks sätivad tagasirändele lõuna poole veel ei sunni. Tavaliselt saabub selliste ilmade möödudes „suur kevad“.

Tõnn ja Tiiu lumisel pesal

EOÜ kutsub linde vaatlema

Foto Arne Ader

Lepalind ( www.loodusemee.ee )
 

Jätkuvalt ootame saabunud rändlindude vaatlusi andmebaasi PlutoF (eElurikkus) või aadressile feno@eoy.ee. Aktiivsematel linnuhuvilistel soovitame teha endale PlutoFi kasutaja. Linde vaadeldes võiks võimalusel kohapealt panna kirja kõik nähtud-kuuldud linnuliigid (nn täisnimekiri, full list) ja kasutada pesitsuskoode. Läbirändel liikide puhul pesitsuskoode ei kasutata. Allpool ülevaade erinevate linnuliikide fenoloogiast 2020. a ja nendest liikidest, kes peaksid varsti saabuma. Liigid reastatud saabumisjärjekorras. Andmed seisuga 14.04., allikas PlutoF.

Üle Eesti on saabunud järgmised liigid (ja tuleb veel juurde):
- roo-loorkull 3.03 Pärnumaa (A. Kärvet), PlutoFis kokku 122 vaatlust

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Talisibul

Nädala ilmastik oli üllatuste rohke.

Teisipäeval (7.4.) tõusis maksimaalne õhutemperatuur Jõgeval 20,1 °C, mis andis uue vastava kuupäeva rekordi 1922. aastast algavasse vaatlusritta.

Öösel langes samal päeval õhutemperatuur -0,5 °C ja ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks jäi 9,5 °C. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis kolmel päeval viiest kraadist kõrgemal.

Päevane soojus meelitas rohkesti liblikaid (lapsuliblikad, päevapaabusilmad, koerliblikad, kevadvaksikud) lendama. Võis näha kimalasi krookuste õitel ja mesilasi lendamas.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kass on üks kõige invasiivsem ning inimkaaslejana peaaegu kõikjale levinud loomaliik. Omapäi tegutsedes, halvemal juhul metsistudes, on kassid aga ohuks kohalikule loomastikule (loe siit), eelkõige närilistele ja lindudele (loe pikemalt Eesti Loodusest). Kassikahjude vähendamiseks on mitmeid lahendusi, näiteks kassi kaeluse külge kõliseva kellukese või mõne piiksuva seadme riputamine, mis raskendab saagi tabamist, või kaelusele laia lipsu kinnitamine, mis takistab saagi haaramist.

Fotod Arne Ader

Lõokannus ( www.loodusemees.ee )

Harilik lõokannus      Corydalis solida

Sinilillede õitseajal leiame lehtmetsadest või võsastikest hajusalt kasvavaid lõokannuseid.

Varaseks õitsemiseks vajalikud toitained ammutab taim oma maa-alusest, umbes kirsi suurusest mugulast.

Alustuseks kasvatab mitmeaastane taim vart ja kahte lehte, et seejärel kähku õitsele puhkeda.

Elukorraldus on lõokannusel äärmiselt kiire: õitsemine, viljumine ja uue maa-aluse mugula kasvatamine ning südasuveks pole lõokannuste maapealsetest osadest enam jälgegi.