Linnuvaatleja annab teada, www.linnuvaatleja.ee

Umbes pool maailma hallpea-albatrossidest (Thalassarche chrysostoma) pesitseb Atlandi ookeani lõunaosas asuval Lõuna-Georgia saarel. Nende lindude arvukus väheneb aga kiiremini kui ühelgi teisel albatrossiliigil: viimasel kümnendil lausa 5% aastas ning rõngastatud lindude taaspüükidest selgub, et kõige rohkem hukkub hallpea-albatrosse esimestel aastatel pärast lennuvõimestumist.

Hallpea-albatrossi poeg / foto: Ben Tullis (wikimedia commons)

Fotod Arne Ader

Päevapaabusilm kuldvitsal

Päevapaabusilm       Inachis io

Vähem, kui sajandi eest olid päevapaabusilmad Eestis üpris haruldased - tänaseks täiesti tavalised meie looduses. Juba eemalt äratuntavad, tänu omapärasele välimikule ja tublisid lendajaid kohtame nii metsa-, kui kultuurmaastikel.

Looderannikul märkasin esimesi, teise põlvkonna valmikuid lendlemas juba juulikuus – tänavune suvi on liblikapõlvkondade arengut kiirustanud.

Fotod Tiit Hunt

Rannailmad kestavad. Põhjaranniku veesoojus jääb alla kümne kraadi, kuid peaks lähipäevadel oluliselt soojenema. See eest läänerannikul alla kahekümne viie kraadist vett naljalt polegi.

Randades uurivad lapsed vanematelt inimestelt üpris sageli kaldaliivale uhutud karbipoolmete kohta: kus need loomad elavad ja mida teevad?

Meie merevees elutsevate karpide poolmed on ühendatud lukusidemega ning karbid kontrollivad neid sulgurlihaste abil. Vees on karpide poolmed veidi avatud, et vesi ja muidugi seal leiduv plankton ning hapnik karbiservades olevate „ripsmetega“ saaks kenasti omandatud. Karp suleb vähimagi ohu puhul koheselt oma karbipoolmed.

Fotod Urmas Tartes ja Arne Ader

Rohetäpikud paarituvad

Rohetäpik       Argynnis paphia

Augusti keskpaigani lendlevad graatsilised rohutäpikud kindlasti ringi nii metsateedel, kui - sihtidel, niitudel või lagendikel.

Iseloomulikult kiire ning liugleva lennuga suured liblikad (tiibade siruulatust 55 kuni 65 mm). Kes korra rohetäpiku määranud, sellele on nad juba kaugelt äratuntavad.

Rohetäpikud on tähelepandavalt heledama tiibade alaküljega - rohe-kollaka hõbejate ristvöötidega.

Foto Kalle Rahu

Tähistaevas

XXIII astronoomiahuviliste kokkutulek toimub 8.–12. augustil Valgamaal Lüllemäel (loengud kultuurimajas, vaatlused kooli staadionil, registreerimine ja majutus spordikeskuses).

Toimuvad ettekanded, vaatlused, Urmas Sisaski ja Curly Stringsi kontserdid, giidiga matk, Lüllemäe observatooriumi külastus, päikesevarjutuse vaatlemine, meenutused eelmise aasta päikesevarjutusest ja muud huvitavat.

Toimub ka Eesti Astronoomia Seltsi koosolek.

Ürituste ajakava, lisainfo ja registreerimine: LINK

Võimalusel palume registreeruda 5. augustiks.

Kohtumiseni kokkutulekul!

Korraldajate nimel

Martin Mark