Kaarditõmmised Francesca, LK foorumist

Isaslind Karl rändab veel Türgis

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Must-toonekurgedel jõuab pesapaigale Karulas esimesena isaslind.

Hetkel rändab Karl Türgis, olles sügisrände algusest läbinud 4600 km pikkuse teekonna. Nüüdsest tuleb tema rännet jälgida suurema tähelepanelikkusega, sest peale Rumeenia läbimist tuleb Ukraina lääneosa.

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Emaslind pesal aga veel ühe munaga

Kassikakk        Bubo bubo

Veebikaamerate pikaajalised jälgijad mäletavad, et Läti kassikakkude pesitsust sai jälgitud 2017. aastal. Seega on meil looduses pesitsevatest kassikakkudest mingi ülevaade olemas, kuigi Läti pesaalust öösel ei valgustatud ja seega läks hulk teavet kaduma.

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Punarind ( www.loodusemees.ee )

Eesti Ornitoloogiaühing korraldab sel pühapäeval, 26. märtsil linnade linnuvaatluspäeva saamaks teada, millises Eesti linnas leidub tänavu kevadel kõige rohkem linnuliike.

Linnade linnuvaatluspäeval saavad kaasa lüüa kõik huvilised üksi või kuni kuueliikmelistes võistkondades.

Vaatluspäeval tuleb kella 5–13 vahel vabalt valitud linnas kirja panna kõik nähtud ja kuuldud linnuliigid.

Vaatlustulemused – osalejate nimed, vaatlusalaks olnud linn ja kohatud liikide nimekiri – tuleb saata samal päeval kella 16ks vaatluspäeva koordinaatorile Tarvo Valkerile aadressile: tarvo.valker@eoy.ee

Artiklisarja koostab ja pildistas säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart

Smolnitsa luitemännik

Maastiku ilmet mõjutab tugevasti puistute liigiline ja vanuseline koosseis, mis paistab silma eriti kevadel ja sügisel. Erivanuselised segapuistud parkmetsades on eelistatumad kui ühevanuselised okas- või lehtpuu puhtpuistud, eelisteks on siin erinevad vanused ja puuliigid.

Kui kasvukohatingimused lubavad, on parkmetsaks ühed sobivamad arukase ja/või laialehiste puuliikide (tamm, pärn, jalakas, künnapuu, vaher) suurema või väiksema osalusega leht- ja okaspuude segapuistud.

Parimaks tervist tugevdavaks parkmetsaks koosseisu poolest on aga väheste arukaskedega männikud.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Merisk ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 561     Vanim taasleitud rõngastatud merisk

Merisk        Haematopus ostralegus

Lind rõngastati 8. juunil 1979. aastal Pärnumaal Kihnu laiul ja taasleiti 29. juunil 1996. aastal samuti Kihnu laiult. Meriski vanuseks jäi 17 aastat ja 21 päeva. Väiksema linnu kohta päris kõrge eluiga.