Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Hirundo fookuses on kägu

EOÜ teadusajkirja saab lugeda veebist

hirundo

Eesti Ornitoloogiaühingu teadusajakirjast Hirundo saab lugeda käo arvukusest metsamaastikul ja tutvuda 2021. aastal Eestis märgatud linnuharulduste aruandega.

Kägu on hästi märgatav lind, kelle arvukust on eripärase ökoloogia tõttu keeruline hinnata. Asko Lõhmus käsitleb oma artiklis käo vaatlusi ja nende tõlgendamist Ida-Eesti metsamaastikul, kus korduvkaardistati kolmel aastal kogu haudelinnustik.

Talvikeste salgad

Fotod Arne Ader

Talvikesed ja põldvarblased

Talvikesed ja põldvarblased ( www.loodusemees.ee )

 

Talvike         Emberiza citrinella

 

Harva kui märkame lagedatel maastikel talilindude tegutsemist, aga talvikeste salgad käivad heinamaadelt ja põldudelt otsimas umbrohuseemneid ehk tegutsetakse nö külamaastikel. Külastatakse talilindude söötmiskohti, aga seal eelistatakse toituda pigem maapinnale pudisenud seemnetest. Seal liiguvad talvikesed  veidi kohmakalt, aga salga liigikaaslastega suheldakse rahulikult ja inimesi usaldatakse.

Ilmunud on Tiirutaja talvenumber

EOÜ annab teada

tiirutaja

Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja talvenumbrist saab lugeda põnevatest arheoloogilistest linnuluude leidudest ning lindude maalimisest vesivärvidega.

Tiirutaja kaanelugu avab ukse põnevasse zooarheoloogia maailma. Tartu Ülikooli arheoloogia teadur Freydis Ehrlich kirjutab arheoloogilistel väljakaevamistel leitud linnuluudest ja millist rolli mängisid metslinnud keskajal ja varauusajal Eestis.

Rubriigis "Linnuhuviliste lood" saab lähemalt tutvuda Aarne Tuulega, kes on Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu liige, talvise aialinnuvaatluse koordinaator ja Kotkaklubi liige.

Noortenurgas jagab Võru Gümnaasiumi 10. klassi õpilane Marie Martine Lupp oma kogemusi Eesti lindude maalimisest vesivärvidega.

Põliste pühade aeg

Foto Arne Ader

Reheahi

Reheahi ( www.loodusemees.ee )

Osad meie keelemeestest arvavad, et sõna „jõul“ on laenatud muinasskandinaavia keelest (jul) umbes tuhatkond aastat tagasi, aga leidub keeleteadlasi kelle arvamuse kohaselt võib tegu olla meie omakeelse põlise sõnaga.

Jõuluaeg algas toomapäeva järgselt talvise pööripäevaga ja lõppes mõni päev peale uut „ajastaega“ mis on maakeelne mõiste ja tähistab aastaringi ehk elu ringkäiku laiemalt - maa ja ilma terviklikkust.

Rahvakalendri tegelik uusaasta on aga ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel nihkunud. Uus aasta loeti alanuks esimesest päevast mis on pikem, kui eelmine.

Jõulud algasid sirvilaudade kasutamise aegu 21. jõulukuu päeval, 24. jõulukuu päeval oli vana-aasta õhtu ja 25. jõulukuu päeval algas uus aasta.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.