Hiite maja kutsub osalema

Möödunud aasta peaauhind Maris Sepp

Puude esiema. Saaremaa, Karja kihelkond, Liiküla

Täri pärn

Täri pärn on teadaolevalt Eesti vanim, umbes 400 aastat vana pärn. Tema pea 7 meetrine ümbermõõt annab talle ka jämedaima pärna tiitli Eestis. Pärnasid on alati naiselikeks puudeks peetud - graatsiline, meeldivalt lõhnav ja magusaid maitseid pakkuv. Ka Täri pärn ei erine sellest, sest puu juures aega veetes tajud, kuidas ta Sind enda embusesse haarab pakkudes hingesoojust, mida võime külmal talvel sooja kamina ees enda soojendades ning pärnaõieteed pärnaõiemeega juues tunda. Alati kui naudin pärnaõieteed meega mõtlen just Täri pärnale, sest see annab jõudu.
Muidugi tuleb meeles pidada, et pühad puud on puutumatud ja neilt õisi korjata ei või.

Foto: Rasmus Ilves

VVV Fotokonkurss 2021 peaauhind

Vapramäe Loodusmaja kutsub osalema fotokonkursil “MÄRKA MIND!”-2022 – Tähtaeg 01. oktoober 2022

Otsi üles enda erilised loodusfotod ja saada need aadressile: http://www.vana.vvvs.ee/?1500

Konkursi juures peetakse oluliseks ka fotoga seonduvaid naljakaid või omamoodi lugusid.

Hindamine kolmes vanuseklassis, parimad saavad premeeritud!

Kuni 11 aastased

12-16 aastased

17 aastased ja vanemad

Žürii töös osalevad loodusfotograafid Arne Ader ja Urmas Tartes.

Fotod Arne Ader

Põdrakärbes ( www.loodusemees.ee )

Põdrakärbes      Lipoptena cervi

Põdrakärbeste arvukus on paiguti meie metsades marjulistele tõeliseks nuhtluseks eriti põdraradade või jahimeeste soolakute vahetus läheduses.

Nukust väljunud põdrakärbes kasutab koheselt oma tiibu, et lennata mõnele lähimale puhmale või madalamale põõsale, kuhu ta jääb „oma“ peremeeslooma passima. Esimene lend võib jääb kuni paarikümne meetriseks sest tegu on kehvade lendajatega.

Lihulas Matsalu Loodusfilmide Festivalil 23. septembril kl 18.00 toimub filmi „Suur soo“ maailma esilinastus

Vello läks 30 aasta eest elama Emajõe-Suursoo kõige kaugemale soosaarele. Jättis senise tööelu ja linnamelu, et elada kooskõlas emakese loodusega. Emajõe-Suursoos on veel sellist loodust, mis hakkab muust maailmast otsa saama. Üüratu deltasoostik laseb liikidel elada omaette, ilma inimese suurema sekkumiseta, kuigi ka  inimene on selles soos varjupaika ja toidulisa otsinud juba aastatuhandeid. Vello elatab end mesindusest ja jahipidamisest, tema elu kulgeb loodus rütmis.

Operaator-režissöör Remek Meel, produtsent Riho Västrik. © Vesilind, 2022

Eesti Loodusmuuseum kutsub näitusele

60. seenenäitus ootab külastajaid veel nädala lõpuni!

Eesti Loodusmuuseumi seenenäitus tähistab sel aastal 60. sünnipäeva. Seeni saab muuseumihoovis näha veel 18. septembrini.

Justkui tõestuseks, et loodus inimese seatud tähtpäevadest ei hooli, on seenenäituse juubeliaastal metsad erakordselt kuivad ning näituselaudade täitmiseks on tulnud teha harjumuspärasest pikemaid seeneretki. Kui tavapäraselt on seened leitud Harjumaalt, siis sel korral on seeneretked viinud muuseumirahva lausa Ida-Virumaale.