Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Jäätunud lumi põõsastel

Nädal algas parajalt külma sombuse talveilmaga ja sadas lund.

Minimaalne õhutemperatuur langes sel päeval ligi kuue miinuskaardini ja maksimaalne tõusis ligi kolme miinuskraadini.

Teisipäeval läks sulale ja maksimaalne õhutemperatuur tõusis 2,7 °C. Plusskraadid jätkusid ka järgmisel päeval. Sadas lörtsi ja vihma. Lume paksus kahanes vähehaaval ja vesi kogunes lume alla.

Kolmapäeval tulid juba kõrgemad künninukid ja taimelehed põldudel lume alt nähtavale. Tänavad ja teed olid lumesegust vett täis. Kinni tallatud lumega kruusateed ja kõnnirajad olid jäised ning libedad.

Video salvestas Made, LK foorumist

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

Oravadki toimetavad seal, kus toitulaud rikkalikum, aga tänavusel rikkalikul käbiaastal pole loomakestel muret. Kaamera ees käis üks isend ennast ainult vilksamisi näitamas, aga eile saime orava toimetamist vaadelda üle veerand tunni. Toidumaja ümbruses võib lumel kohata kolme orava tegevusjälgi ja ühe ööbimispaigaks on laheduses paiknev kuldnoka pesakast.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Tutt-tihane ( www.loodusemees.ee )

Tutt-tihane on männimetsade liik, keda väljaspool metsaalasid kohtab suhteliselt harva. Kuna sel aastal asub kaameraga toidumaja suure metsa vahetus läheduses, on oma pesitsusalal tegutsevat tutt-tihast õnnestunud ka kaameras nii mõnelgi korral kohata. Tutt-tihane on Eesti tihastest kõige paiksem liik ja ta püsib pesitsusterritooriumi ümbruses ka talvel.

Kuigi tutt-tihase toiduks on peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud, aga ka okaspuude seemned, sööb ta sarnaselt teiste tihastega talvel hea meelega ka inimeste pakutavaid päevalilleseemneid.

Tutt-tihase leiab metsast puulatvadest üles iseloomuliku kuristava kutsehüüu järgi.

Keskkonnaamet annab teada

Ogast astelsõnajalga on kohatud Rapla-, Jõgeva-, Saare- ja Võrumaal. Foto Maarja Nõmm

Eestis kuulub sõnajalgtaimedest kõige rangemasse ehk I kaitsekategooriasse kuus liiki. Põhja-raunjalal, sudeedi põisjalal ja brauni astesõnajalal on igaühel Eestis teada üksainuke leiukoht; rohe-raunjalal on neid kaks, odajal ja ogasel astelsõnajalal kummalgi viis kasvukohta. Ohustatud sõnajalgtaimede säilimiseks on kõige olulisem säilitada nende kasvukohtades sobilikud keskkonnatingimused ja sellele vajadusel kaasa aidata.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kogus aasta lõpu eel inimeste lugusid ja mõtisklusi vanast metsast - “Mets tahab vanaks elada!”

Loo pani kirja Maris Tuuling

Foto Arne Ader

Rada kuusikus ( www.loodusemees.ee )

Aastaid tagasi varakevadel viis sõber mind oma lapsepõlvemaadele uitama soode ja metsade vahel asunud vanale külaasemele. See oli koht, kus ta oli noorukina käinud maadeavastusretkedel ja omaette olemist otsimas. Et fantaseerida ja unistada, et avastades minevikku ja teha ulmelisi tulevikuplaane. Oli vana võimsat metsa ja salguti nooremaid kuusikuid. Uhke, metsik ja põnev paik.