Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXXIX osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad materjal raja- ja veebikaameratest

Rajakaamera jäädvustas Kikepera karja juhtpaari territooriumi märgistamise 13. novembril 2013. Naaberkarjaga hoitakse ranget piiri. Karjade territooriumid on ajas suhteliselt püsivad ning säilivad põhimõtteliselt enam-vähem samades mõõtmetes niikaua, kuni kaob selle karja viimane liige

Rekord nr. 378        Küttimisrekordid – hunt

 

Hunt, hallhunt ehk susi       Canis lupus

 

"Tiirutaja" talvenumber ilmunud

EOÜ annab teada

Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja talvenumbri kaaneloost saab lugeda, kuidas meie murdeaabitsates kujutatakse linde.

Tallinna Ülikooli teadur ning Eesti Keskkonnaajaloo Keskuse juht Kadri Tüür teeb sissevaate sellesse, kuidas meie murdeaabitsates kujutatakse linde ning mida võiksime sellest järeldada nendes esitatava keskkonnasuhete kohta.

Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu vaatab tagasi ühingu sajandale aastapäevale ja mõtiskleb tulevikuplaanide üle.

Linnuhuviliste lugude rubriigis räägib Vaibla linnujaama üks eestvedajatest Art Villem Adojaan, kuidas tema lindudega tegelema sattus ja tutvustab elu linnujaamas.

Oravat oleme kaamerapildis vaid vilksamisi näinud

Veebikaamera kuvatõmmis Made, LK foorumist

Fotod Arne Ader

Orav on tänavu kaamerapildis vilksatanud vaid paar korda

 

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

 

Lindude toidulaua tagune umbes poolesaja meetrise kitsa metsatuka taga on kruusatee. Teisel pool teed laius varemalt kaunis mets, aga sealt käis mõne aasta eest üle suur lageraie ja oravaid on ka märksa vähemaks jäänud.

Mõtisklusi vanast metsast ja videolugu. II osa

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kogus aasta lõpu eel inimeste lugusid ja mõtisklusi vanast metsast - “Mets tahab vanaks elada!”

Loo autor Leo Filippov, Metsakasvatuse insener EPA 1974

Foto Arne Ader

Metsatee

Metsatee ( www.loodusemees.ee )

Me ei näe enam, kui võimsaks võivad metsad kasvada

Olen töötanud metsaülemana põlisel metsaalal, kus tehti riigimaal juba1795/96 aastal metsakorraldus selle aja metsateaduse tipptasemel. Metsakorralduse viis läbi Saksamaal ülikoolis metsandust õppinud vabahärra Balthasar von Campenhausen (1745-1800). Metsade majandamise kava koostati nn aastalankide ühtlase kasutuse põhimõttest lähtuvalt. Okaspuupuistutel oli raieringiks arvestatud vähemalt 100 aastat, kehvemates kasvukohtades arvestati raieringiks aga 150-200 aastat. Nii kasvatati kõige kvaliteetsemat puitu.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.