Eestimaa Looduse Fond (ELF) kogus aasta lõpu eel inimeste lugusid ja mõtisklusi vanast metsast - “Mets tahab vanaks elada!”

ELFi meeskond tunnustab ja tänab südamest kõiki, kes võtsid aega vana metsa teemal mõtiskleda ning lugusid jagada. Lugusid saabus loodushuvilistelt, metsaomanikelt, metsamajandajatelt ning matkalistelt vanuses 21 kuni 94 aastat. Saadeti luuletusi, looduskirjeldusi, arutluskäike, murekirju, samuti illustratsioone lugudele.

Loo autor Andres Kurm

Foto Arne Ader

Majakivi Juminda poolsaarel Lahemaal ( www.loodusemees.ee )

Eestis on õnneks veel säilinud, kuigi vähe, vanu ja haruldasi metsakooslusi, mis pakuvad neid külastades alati esteetilist naudingut. Ma elan Lääne-Virumaal, kus viljaka mulla tõttu on ajalooliselt kujunenud väga suured põllumassiivid, mis iseloomustavad suurt osa maastikust. Õnneks on sellel maastikul säilinud veel vanasid, viljakatel muldadel kasvavaid loodusmetsi, millest paljud on vääriselupaigad. Nendele metsadele annab viljakuse lubjarikas muld ja paljud neist kuuluvad metsakasvukoha tüpoloogia järgi sinilille kasvukohatüüpi. Neis vanades metsades võib leida vanu tammesid, kaskesid, kuuski ja mände, mille võrad on laiad, mis vihjab sellele, et aastakümneid tagasi on seal olnud puiskarjamaad ja -niidud.

EOÜ tuletab meelde

Foto Arne Ader

Tutt-tihane ( www.loodusemees.ee )
 

Eesti Ornitoloogiaühing tuletab vabatahtlikele meelde, et maismaa talilinnuloenduse teine periood kestab 25. detsembrist kuni 7. jaanuarini.

Loendusi tuleb teha talvel kolme perioodi jooksul enda valitud umbes 10 km pikkusel rajal.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader ja Mati Kose

Musttihane ( www.loodusemees.ee )

Talilinnukaamera ees on aeg-ajalt märgatud teistest Eestis pesitsevatest tihastest vähearvukamat musttihast. Musttihaseid pesitseb Eestis 15 000-25 000 paari ja talviseks arvukuseks hinnatakse meil 15 000-25 000 isendit – võrdluseks on rasvatihaste talvine arvukus Eestis kuni 1,5 miljonit isendit.

Musttihane on Eesti tihastest väikseim ja näeb välja nagu väike värvitu rasvatihane – pea on tal samamoodi must, põsel suur valge laik, kuid hea on teda eristada valge kuklalaigu ning tiival oleva triibu järgi.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Jõulud olid tänavu valged, päikesepaistelised, parajalt külmad ja lumised

Nädal kujunes külmaks ja lumiseks.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -6,1…-11,0 kraadi piires, mis on kogu Jõgeva vaatlusrea (1922-2020) keskmise ja normiga (keskmine 1991-2020) kõrvutades ligikaudu kahe kuni kaheksa kraadi võrra külmem.

Puukoristaja haava tüvel

Pildistas LK-team

Karu talvepesa ei ole looduses lihtne märgata. Suur loom pesast väljas ei käi ja seega puuduvad ka äratuntavad jäljed

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Tõenäoline on, et esimesed emaskarud poegisid detsembris, aga poegimine jätkub kuni veebruarikuuni.