Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Põldvarblase tunneb lihtsasti ära valgel põsel oleva musta laigu järgi. Sulestiku põhjal põldvarblastel sugu eristada ei saa, kuid suurema musta kurgulaiguga isaslinnud on sotsiaalselt kõrgemal positsioonil (www.loodusemees.ee)

Lindude toidumajal näeb sageli seemneid söömas ka põldvarblasi. Kuna enamasti tegutsevad põldvarblased salkadena, võib neid mõne rikkaliku seemnevalikuga toidumaja juures talve üle elada isegi sadakond. On tähelepanuväärne, et Mandri-Eestis on põldvarblased üldlevinud, kuid saartel aga haruldasemad.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Nädala alguses oli Pedja jõgi osaliselt jäätunud

Nädal algas pakaseliste ilmadega.

Esmaspäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati Jõgeval ‑21 °C ja teisipäeva -23 °C, mis on kogu vaatlusrea (1922-2020) keskmisest 19…21 ja normist (1991‑2020) 20…22 kraadi võrra madalam. Nädala minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti teisipäeval Jõgeva linna idapiiril asuvas ilmajaamas -27,4 °C.

Maapinna lähedal oli külm veelgi tugevam. Meteoroloogiaväljaku lähedal  mõõdeti lume pinnal  -32 °C.

Maksimaalne õhutemperatuur tõusis teisipäeval -18,5 °C.

Foto Remo Savisaar

Jäljerida LK-team

Ilves

Harilik ilves ehk ilves      Lynx lynx

 

Ilveste arvukus hakkas langema 2008. aastal, kui meie metsades oli umbes sajakolmekümnel emasloomal pojad.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Sinitihane  (www.loodusemees.ee)

Kaameraga toidumajal askeldab teiste lindude seas vilgas sinine lind – sinitihane. Kuigi tema toiduks on peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud, toitub ta talvepoolaastal ka taimede seemnetest-marjadest ning maiustab hea meelega inimese poolt pakutavate päevalilleseemnete ja rasvaga. Meelepärase puudumisel võib ta süüa ka puude pungi.

Jäljeread LK-team

Foto Arne Ader

Halljänes ( www.loodusemees.ee )

Halljänes      Lepus europaeus

Halljänesed on kohanenud meie looduse, kui toodi Eesti mõisatesse jahipidamise eesmärgil. Samuti toimus aeglane looduslik levik lõuna poolt, kui Põhja-Eestis võis halljäneseid kohata 18. sajandil, siis Liivimaal juba paar sajandit varem.