Pildistas LK team

Sarapuu isasurb

Harilik sarapuu         Corylus avellana

Noori isasurbade kimbud hakkasid arenema juba möödunud aastal lehestiku varjus. Nüüdseks on urvad sirgunud umbes viie sentimeetristeks ja levitavad õitsema hakates puudutamisel kollast õietolmu.

Pildistas LK team

Pajuurvad

Pajud         Salix

Jõuluks tuuakse tuppa kuusk, aga suviste pühadeks kased. Varakevadisel ajal tuuakse pajuurvad vaasi ja nii me koos puudega elame, pööripäevast pööripäevani.

Pajud jäävad meil pigemini põõsamõõtu, puudeks sirguvad remmelgad. Aga meie looduses kasvab pea paarkümmend liiki pajusid. Osad nendest võivad omavahel ristandeid moodustada ja nii võib isegi asjatundjal mõne paju liigi määramine osutuda keeruliseks.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumikate püsis varjulisel põllul kauem

Ilmastik kujuunes kogu nädala vältel normist kolme kuni nelja kraadi võrra soojemaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -1,0…0,9 kraadi piires. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis viiel päeval üle kolme kraadi ja kõige päikesepaistelisemal päeval (teisipäeval) mõõdeti nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks 5,8 °C.

Öösiti valdavalt külmetas. Suuremad temperatuurikõikumised esinesid nädala esimesel poolel. Nädala minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti teisipäeva varahommikul -6,6 °C.

Vaatamata soojadele ilmadele püsis lumikate peaaegu nädala lõpuni. Esmaspäevast neljapäevani mõõdeti lumikate paksuseks kuus kuni seitse sentimeetrit.

Veebikaamera kuvatõmmis Timea, LK foorumist

Vanemate hülgepoegade karvavahetus

Hallhüljes      Halichoerus grypus

Emashüljes imetab tavaliselt oma ainust poega umbes kolm nädalat ja selle ajaga võtab hülgepoeg kaalus juurde kuni nelikümmend kilo. Imetamise lõppedes peavad noored hülged iseseisvalt hakkama saama, sest emapiimaga on organism omandatud vajalikud varuained.

Vanemad hülgepojad hulguvad ringi ja alanud on noorloomade karvavahetus ning videos näeme lanuugot maha nühkivat hülgepoega.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Künnivaresed pesade juures

Künnivares       Corvus frugilegus

Künnivaresed on koloonialinnud ja nendele hästi ei vaadata, seda päris mitmel põhjusel. Künnivareste levik on väikeses Eestis päris ebaühtlane: pigemini kohtame kolooniaid riigi ida- ja lõunaosas, aga ka Läänemaal võib kohata päris arvestatavaid künnivareste kolooniad, mis pisitasa suurenevad ning laienevad. Kui näiteks inimesi häirivate künnivareste koloonia pesad puuvõradest lammutada, ei lahku künnivaresed linnast, vaid otsivad lähedusest mõne järgmise sobiva koha, aga samuti võivad pesade eemaldamisel kolooniad laguneda ehk siiski võiks lasta künnivarestel pesitseda seal, kus nad inimesi kõige vähem häirivad.